TopTech 2025: Eesti tehnoloogia edulugu vajab järgmist peatükki
Madis Lehtmets
EstVCA tegevjuht
Prudentia ja Siena Secondary Fund’i Eesti kõige väärtuslikumate tehnoloogiaettevõtete värske edetabel TopTech on põnev ülvaade hetkeseisust, aga tegeliku pildi sektori olukorrast ja arengust annab aastateülene dünaamika.
Kui vaadata muutusi alates 2021. aastast, siis on sel aastal selgelt näha valuatsioonide taastumist ja kasvu. Kümnendi alguse hüppelised numbrid olid anomaalia – raha oli palju, kaasamine lihtne ning ettevõtete hinnad kerkisid kõrgele. Seejärel tuli korrektsioon. Eesti ettevõtjad on visad, seega paljud elasid selle üle ja suutsid raskematel aastatel ka ilma uue kapitalita edasi tegutseda. Tabeli ladvik on tänavu teinud võrreldes paari varasema aastaga väga tubli kasvu ja jõudnud valuatsioonidega tagasi oma tippaega.
Lisaks absoluutsetele tippudele on huvitav jälgida uusi tulijaid ja kiiremaid kasvajaid. Viimastel aastatel on silmapaistvalt esile kerkinud Pactum ja Lightyear ning sel aastal ka Blackwall. Täiesti eraldi paistavad välja kaitsetööstuse ettevõtted. DefSecIntel Solutions, Threod Systems ja uue tulijana Frankenburg Technologies näitavad, et sektor, kus veel mõni aasta tagasi oli raske investoreid veenda, on leidnud nii kasvu kui kapitali. Vajadus siin on selge, see tööstus on fookuses.
Laiemas plaanis on Eesti startup-sektoris tunda uut hingamist. Viimased aastad on toonud omajagu raputust ja reality-check’e, korrigeerinud ülepaisutatud ootusi ja karastanud ettevõtjaid. Jah, uute idufirmade pealevool on endiselt pigem napp ja näiteks AI-valdkonnas võiks Eesti positsioon globaalses konkurentsis olla palju tugevam. Samas on lisaks kaitsetööstusele näha aktiivsust ja uusi algatusi nii teaduspõhiste ettevõtete toetamiseks kui ka uute asutajate kasvatamiseks. Liikumist ja uut energiat on, aga tööd on siin veel palju. Tegelikult on praegu väga hea aeg uute ettevõtete loomiseks.
Mööda ei saa vaadata ka likviidsuse probleemist. Meil ei ole piisavalt exit’eid ja see hoiab kogu ökosüsteemi tagasi. Exitid tooks turule uut kapitali, vabastaks talenti ning looks likviidsust fondide portfellides, mis omakorda lihtsustaks uute fondide tõstmist. Ilma nende looduslike “kapitali ringluse” hetkede ja edulugudeta jääb meie kasv paratamatult piiratuks.
Siit jõuame suurema küsimuseni. Eesti on oma tehnoloogiasektoriga erakordses positsioonis – siin peitub potentsiaal tohutuks heaolukasvuks tervele riigile. Tehnoloogia on meie majanduse vedur. Aga selleks peame suutma end maailmas veelgi nähtavamaks teha. Kardan, et kipume üle hindama, kui palju meie digiriigi ja Skype’ist alguse saanud edulugu tegelikult tuntakse. Meil on oma fännid, kes elavad kaasa ja plaksutavad lava ees, aga kui pilku tõsta, siis suure saali tasandil on see pigem pooltühi. Staadionikontserti me täna veel ära ei kannaks. Eesti tehnoloogiasektori lugu võiks jõuda järgmisele tasemele ja kaugemale. Seda on vaja geopoliitiliselt, väliskapitali ligimeelitamiseks ja selleks, et meie ettevõtjatel oleks lihtsam globaalseid uksi avada. Selle saavutamiseks on vaja rohkem koostööd nii riiklikult kui ka sektori siseselt, oma idu- ja digiriigi loo teadlikku uuesti mõtestamist ning selle loo rääkimist. Ja kõige rohkem on vaja uusi nägusid, uusi edulugusid ja julgust teha tõeliselt suuri asju.
Lisaks me peaksime ettevõtluse õpetamisega alustama palju varem. Koolis võiks ettevõtlusest rääkida juba noorematele ning gümnaasiumis ei tohiks see piirduda rahakottide või käsitööküünaldega. Seal tuleks panna noori mõtlema ja katsetama globaalselt skaleeritavate ärimudelitega. Kui tahame, et järgmise kümnendi edetabelid oleks sama muljetavaldavad, peame juba täna kasvatama neid, kes julgevad mõelda suurelt.
Lisaks võiks rohkem kogenud talente edukate startuppide meeskondadest teha julgemaid samme ning lõpuks asutada enda ettevõtte. Paljud neist on sellele kindlasti mõelnud.
Nii et küsimus jääb õhku – kas sina oled mõelnud oma startupi asutamisest? Aeg selleks on praegu väga hea.
