2024. aasta TOP101 – makropildist mikrovaateni

Eesti Panga väljavaade majandusele on positiivne. Kuigi 2024. aasta prognoositakse lõppevat väikese langusega, on järgmise kahe aasta reaalmajanduse kasvuprognoos vastavalt 1,9% ja 3,0%. Sealjuures inflatsiooniprognoos on vahemikus 3,5-4%, mis on osaliselt tingitud tõusvatest maksudest. Töötuse määra prognoos on stabiilsem ning Eesti Panga hinnangul jääb 7,6% ja 7,7% vahele.

TOP101 tabeli koguväärtus ei kasvanud märkimisväärselt ja on sisuliselt jäänud samaks võrreldes eelmise aastaga - 31 miljardit eurot. SKP jooksevhindades on teiselt poolt jätkanud enda kasvu, jõudes 2023. aastal väärtuseni 38,1 miljardit eurot. TOP101 ettevõtete koguväärtuse ja SKP vahe suureneb samuti, kajastades, kuidas hinnatõusud mõjutavad nominaalkasvu, kuid mitte ettevõtete väärtusi Suuremat pilti vaadetes, oli Euroopa Liidu majanduskasv 2024. aasta esimesel poolel ebakindlust ja isegi hirmu tekitav, kuid kolmanda kvartali kasv ületas hinnanguid 20 baaspunkti võrra. Saksamaa suutis kasvatada enda SKP-d 0,2%, Prantsusmaa kasv kiirenes ja Hispaania jäi tugevaks. Selline ootamatu majanduse püsivus on tekitanud lootust Euroopa Liidu ärisektorile, vähendas samal ajal ootuseid intressimäärade edasiseks langetamiseks. Siiski ei kandunud see meeleolu muutus kuigi palju üle Eestisse.

TOP101 tabeli ettevõtete müügitulu on viimastel aastatel olnud väga volatiilne, juurdekasv on olnud vahemikkus -3% ja 27%. Ülalolev joonis näitab, kuidas ettevõtete müügitulu muutused korreleeruvad inflatsioonimäära ja reaaltarbimise muutustega. Kusjuures on tähtis märkida, et need kaks näitajat ei selgita kogu müügitulu volatiilsust, kuna arvesse pole võetud muutuseid ekspordis, üldist majanduskeskkonda ega muid väliseid tegureid. Jooniselt on näha, et muutused käibes liiguvad samasuunaliselt tarbmisega, kuid erinevates proportsioonides. Osa sellest erinevusest on selgitatav inflatsiooniga, kuna tegemist on nominaalse müügitulu muutustega ning tarbimise languse korral, võib ikka näha kasvutrendi, kuna kõrgemad hinnad kompeseerivad tarbimise vähenemise. Tulevikku vaadates prognoositakse, et tarbimine jääb suhteliselt stabiilseks ning inflatsioon püsib samuti tasakaalus, mis parimal juhul viitab neutraalsele väljavaatele Eesti suurimate ettevõtete müügitulude osas, kuid üldine keskkond tekitab pigem negatiivseid ootusi.

Tegevusalade väärtuste jaotus on oluliselt mõjutatud majanduskeskkonnast. Puidutoodete järsult langenud nõudlus tõi endaga kaasa mitmete puidutööstusettevõtete finantstulemuste halvenemist ja seega tööstustoodete tootmise sektori osakaal on langenud 5,1%. Samas, inflatsioonist tingitud hindade tõus andis tarbijakaupade ja -teenuste sektorite ettevõtetele võimalust säilitada või tõsta enda kasumlikkust. Näiteks autokaubanduse sektor oli peamiseks mõjuks, mis vedas tarbekaupade sektori osakaalu suurenemist 1,9% võrra. Finantsteenuste sektor haaras veelgi suurema osa ja moodustab hetkel 21,9% TOP101 väärtusest.

Minimaalne väärtus, mida pidi ettevõtte näitama saamaks TOP101 edetabelisse, oli 2023. aastal 84,3 miljonit eurot. 2024. aasta edetabelis on lävendiks 81,8 miljonit eurot, seega lävend vähenes 2,5 miljoni võrra. 2024. aasta TOPis oli 9 ettevõtet, kes ületasid 1 miljardi piiri – sama palju, kui 2023 aasta tabelis. Metoodika muutmise pärast on tabelisse tagasitulnud mitmed nimed, sealjuures suurimad on Viru Keemia Grupp ja Circle K.