COVID-19 põhjustatud ebakindlus ning muutused tarbijate käitumises omavad suurt mõju TOP 101 ettevõtete väärtustele. Kuna kriisi tegelikku ulatust ning kestvust on keeruline prognoosida, siis on paljudel juhtudel laienemisplaanid asendunud ellujäämisvõitlusega. Samas muutuste käigus alati keegi võidab – nii on positiivse kiirenduse saanud näiteks tehnoloogia ettevõtted ja  e-kaubandus.

Eelmise aasta detsembris prognoosis Eesti Pank majandusele kasvuks 2020. aastal 2,3%. Paar kuud hiljem hakkas üle maailma kiiresti levima COVID-19 ning riigid, s.h Eesti, sulgesid piirid ja kuulutati välja eriolukord. Turgudel oli paanika, suuremad indeksid: S&P500, DJI ja Nikkei 225, kukkusid 2020. aasta märtsi seisuga 30-40%. Juuni lõpus ennustas Eesti Pank oma pressiteates, et majanduse maht väheneb pandeemia tõttu ca 10% võrra.

Oktoobris/novembris börsiindeksid oli taastanud ja jõudsid uute rekorditeni. Võrreldes eelmise majanduskriisiga 2007/2008 oli indeksite taastumine väga kiire - siis võttis see aega 3-5 aastat. Euroala toodang näitas samuti 2020. a kolmandas kvartalis 11,8% taastumist. Kiirem majanduskasv oli saavutatud tänu lootusele, et varsti on olemas vaktsiin COVID-19 vastu ning keskpankade tugiprogrammidele (EKP plaanib jätkata oma erakorralise varaostukava kogusummas 1 350 miljardit eurot).

Septembris 2020 prognoosis Eesti Pank SKP languseks sel aastal -3,8% ning 2021. aastal 0,2%. Peamine majanduse taastumine toimub 2022. aastal 5,4%. Euroopa komisjon ja IMF eeldavad kiiremat taastumist järgmisel aastal, ehk vastavalt 6,2 ja 7,8%.

Eesti majandus hakkas samuti taastuma, aga mitte kõikides valdkondades. Teenindussektorit ja eriti turismivaldkonda ootavad veel raksed ajad. COVID-19 teine laine mis võttis hoogu 2020 oktoobris ähvardab paljude ettevõtete sulgemist. Töötus kasvab kiiresti eelkõige tänu koondamistele teenindussektoris. Novembri keskel tõusis töötuse määr 7,9%ni ning töötute arv ületas 51 200 inimest, mis on kõige suurem näitaja alates 2013 aastast.

Üheltpoolt mõjutavad börsiindeksi kiire taastumine ja Euroopa Keskpanga tugiprogrammid positiivselt TOP 101 ettevõtete väärtuseid, aga teisel poolt tõi COVID-19 teine laine meie majandusele ja äritegevusele teadmatuse viiruse mõju kestvusest. Kui kiiresti registreeritud vaktsiinid COVID-19 vastu (Pfizer/BioNTech) reaalselt inimesteni jõuavad? Kui kiiresti inimesed uuesti reisima hakkavad ja tekib kindlus tarbimisel?

Samuti jõuavad pandeemia mõjud mõnedesse sektoritesse hilinemisega, kuna kevadel töötas Eesti Vabariiki valitsus välja töötasu hüvitise, mis pidi leevendama eriolukorda mõju. Praegu ei ole valitsusel plaanis korrata sarnaseid suuremahulisi meetmeid ning pankade poolt antud maksepuhkused hakkavad varsti lõppema, mis omakorda võib mõjutada ettevõte väärtusi tulevikus.

TOP 101 koguväärtus võrrelduna Eesti riigi SKP-ga  

Võrreldes eelmise aastaga on TOP 101 koguväärtus jäänud samale tasemele. Pikemalt asjasse süvenemata võiks arvata, et COVID-19 mõju väärtustele tabelist veel ei ilmne. Kuid lähemal uurimisel on see siiski olemas. Näiteks on lisaks tabeli koguväärtusele hea indikaator 101. kohal oleva ettevõtte väärtus. Kui 2019. aastal pidi TOPi pääsemiseks olema ettevõtte väärtus vähemalt 67,1 miljonit eurot, siis 2020. aastal oli selleks 58,7 miljonit. 2020. aasta TOPis mõjutab Covid veel eelkõige kitsalt turismisektoriga seotud ettevõtteid, kriis pole kandunud edasi ei jaekaubandusse, kinnisvarasse ega tootmissektorisse.

TOP 101 jagunemine majandussektorite põhiselt ning suurimad tõusjad ja langejad

Kui TOPi koguväärtus jäi samaks, siis valdkondade põhiselt on muutusi rohkem. Kõige suurema osakaaluga sektoriks tõusis kinnisvarasektor, mis moodustab 20% TOPi kogumahust. Teist ning kolmandat kohta jagavad kommunaalteenused ja finantsteenuste sektorisse kuuluvad ettevõtted 14%ga.

Eelmise aasta kõige suurema mahuga sektor transport, transiit, logistika on langenud 4. kohale. See on üks valdkondadest mis on kõige rohkem kannatada saanud pandeemia tõttu - piirid olid kinni ning reisijate arv langes oluliselt.  Sektori ettevõtteid hinnastatakse turul madalamalt võrreldes COVID-19 eelse ajaga, mis on omakorda põhjustanud langusi ettevõtete väärtustes. Näiteks kolm kõige enam väärtust kaotanud ettevõtet tegutsevad kõik transpordi, transiidi ja logistika valdkonnas: Lennuliiklusteeninduse, Tallink ja Tallinna Lennujaam.

Enim on suurenenud Luminor Bank väärtus. Selle taga on muudatused ettevõtte struktuuris – 2019. aasta alguses viidi lõpule piiriülene ühinemine, mille tulemusena läksid kõik Luminor Bank AS (Läti) ja Luminor Bank AB (Leedu) varad, õigused ja kohustused üle Luminor Bank AS-ile Eestis. Lätis ja Leedus jätkatakse tegevust läbi kohalike filiaalide.

Kui Luminor Banki väärtus kõrvale jätta, on teised suuremad finantssektori ettevõtted oma väärtust kaotanud. Karantiini ajal kasvasid riskid, et ettevõtetel tekivad raskused laenude teenindamisega ning oluliselt suureneb tagastamata laenu arv, mis omakorda mõjutab negatiivselt pankade finantstulemusi. Seoses sellega hindas turg finantssektoris tegutsevaid ettevõtteid palju madalamalt, kui seda tehti aasta tagasi.

Teised suurimad tõusjad on Riigi Kinnisvara ja Summus Capital, kes tegutsevad kinnisvara sektoris. Muutused kinnisvara hindades võtavad veidi rohkem aega kui mujal, seega ei ole kriisi mõju seal veel märgatav.  

Märkimisväärne on ka TOP 2020 võitja, Eesti Energia väärtuse tõus 28%. Eesti Energia väärtuse kasv tuleneb eelkõige tänu rohelise energia osakaalu suurenemisele elektri kogutootmisest, mille tõi kaasa Nelja Energia ülevõtmine 2018. aasta lõpus.