2021. aastal covid-19 levib ja muteerub edasi, kuid ta ei tekita enam suurt hirmu nagu oli 2020. aasta alguses. 2020. detsembris anti esimesed load covid-19 vastastele vaktsiinidele, mida hakati laialdaselt kasutama 2021. aastal. Vaktsiinide väljatöötamine andis julgust, mille tulemusena erinevad riigid hakkasid leevendama piiranguid ja piirid taasavati reisimiseks.
2021. aastal oli näha keskpankade poolt varem käivitatud tugiprogrammide suurt mõju majandusele. Raha emissioon ja optimism aitasid ka aktsiahindadel 2021. aastal kasvada. Erinevad Euroopa ja Ameerika indeksid jõudsid oma uute tippudeni. Näiteks Nasdaq 100 kasvas 27% võrra 16 320 punktini ning Dow Jones Industrial Average näitas 19% kasvu. S&P 500 uuendas aasta jooksul 79 korda oma ajaloolist tippu, kasvades aastaga 27% võrra. Kiire aktsiahindade tõus iseloomustab ka Baltikumi turge - OMX Baltic Benchmark üldindeks kasvas selle perioodi jooksul 42,01%.
Eesti majandus jätkas taastumist. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas aastaga 8,3%. Peamine kasvu vedur oli töötlev tööstus, mis jõudis või isegi ületas koroonaeelset taset. Eriti oli suuremaid tõuse näha puidu töötlejate seas. Paljud ettevõtted antud valdkonnas näitasid 50%-80% käibe ja kasumlikkuse kasvu.
Eelmisel aastal toimus II pensionisamba reform, mis võimaldas võtta kogutud raha kohe tarbimisse. Sügisel laekus inimestele ca 1,29 miljardit eurot ning selline rahasüst tekitas eufooriat. Osa saadud rahast läks kohe tarbimisse, osa kinnisvarasse ning aktsiaturgudele. Teiselt poolt mõjutas inimeste tarbimist piirangute vähendamine. 2021. aastal hakkasid inimesed märgatavalt rohkem kulutama raha väljas söömisele ning puhkustel käimisele. Erinevate sündmuste kokku langemise tagajärjel hakkas tõusma inflatsioon. 2021. aastal kasvas tarbijahinnaindeks võrreldes eelneva aastaga 4,7%.
Sektorite jagunemises võrreldes eelmise aastaga on toimunud väikeseid muudatusi. Covid-19 piirangud ja sellega seotud hirmud on negatiivselt mõjutanud transport ja logistika valdkonda, mis on languses juba kolmandat aastat järjest. Languse peamine vedur on Tallinki ja Tallinna Sadama aktsia hindade langus, mis moodustavad sektorist rohkem kui 57%. Finantssektor, mis eelmisel aastal näitas tugevat väärtuste tõusu, on käesoleval aastal vähenenud ca 7% võrra (erandina võib tuua LHV ja Bigbank, mille väärtus tõusis tänu kõrgele omakapitali tootlikkusele). Kinnisvarasektor, mis moodustab 15% kogu TOP 101 väärtusest, on väärtuse poolest samal tasemel. Eesti Energia väärtus on käesoleval aastal kajastatud ilma Enefit Greenita, mis on börsiettevõttena TOPis toodud eraldi. Enefit Greeni eraldamine on peamine põhjus, miks on suured muutused kommunaalteenuste ja energia tootmise valdkonnas.
Minimaalne väärtuse, mida pidi ettevõtte näitama saamaks TOP101 tabelisse, oli 2022. aastal 84,36 miljonit eurot, mis on 2,2% väiksem kui aasta varem. Samuti vähenes oluliselt TOP 5 ettevõtete koguväärtus. Kui eelmise aasta TOPis oli selleks 8,2 miljardit eurot, siis tänavuses on see 6,4 miljardit. Samal ajal TOP101 koguväärtus kasvas ca 750 miljoni euro võrra, mis viitab sellele, et peamiselt kasvas TOPi keskel asuvate ettevõtte väärtus. Üle 1 miljardi eurose väärtusega ettevõtteid on tänavuses TOPis 8, mis on kahe võrra rohkem kui eelmisel aastal.