Tootmisettevõtted on majanduse taustajõuks
Rait Kondor
INVL Family Office’i investeerimisstrateeg
Eesti 101 suurema ettevõtte edetabel näitab hästi, kuidas tegevusvaldkondade lõikes suurettevõtted jagunevad. Eestis on vaja 101 suurettevõtte hulka jõudmiseks kahte asja – kas tegutseda kriitilise tähtsusega tegevusvaldkonnas sisuliselt oligopoolsel turul (https://top101.ee/experts-opinion/106/rait-kondor-estonian-large-companies-provide-vital-services) või viia oma tooted ja teenused välisturule, saades sellega suurema sihtturu võimendust kasutada.
Kui me jätame välja mõned suured Eestist alguse saanud tehnoloogiaettevõtted, nagu Wise, Bolt ja Pipedrive, mis on eraldi tehnoloogiaettevõtete tabelis (https://top101.ee/tech), siis Eesti suurimad ettevõtted on konkurentsitult pangad, mille koondväärtus on 8,8 miljardit eurot, moodustades lausa ühe neljandiku Eesti suurima 101 ettevõtte hinnangulisest väärtusest. Pankadele järgnevad kommunaalteenuste ettevõtted 19%-se osakaaluga ning kinnisvara 13%-se osakaaluga 101 ettevõtte seas.
Seejuures on suurpangad aastaga oma väärtust tublisti kasvatanud, nii et Swedbanki Eesti üksuse väärtus on omakapitali arvestuses kasvanud aastaga 20%, Luminor pangal 29%, SEB Pangal 21% ning LHV grupil 12%. Pangad moodustavad esikuuikust neli kohta. Märkimisväärset aastast kasvu näitas ka Bigbank, mille omakapital kasvas aastaga 51%, 658 miljoni euroni. Inbank on tabelis uue tulijana jõudnud koguni 31. kohale, mis näitab, et kui teenindavas äritegevuses võtta siht Eestist väljapoole, siis Eesti mõistes suurettevõtete hulka võib jõuda isegi kümne aastaga. Teiselt poolt Eesti turu väiksust ning pangandusturu tihedust iseloomustab Coop Panga väärtuse kasvu seismajäämine, kui teised eest ära põrutavad. Nii langes Coop Pank aastaga edetabelis üheksa kohta ning ettevõtte omakapitali väärtus kahanes aastaga 2% võrra. Seda võib loomulikult panna ka suhteliselt suure dividendipoliitika peale, kuid ka hiljutine Coop Panga juhivahetus näitab, et aktsionärid soovivad kiirema kasvu trajektoorile tagasi saada.
Kommunaalteenuste pakkujate seast tulevad edetabeli esimene, neljas, kolmeteistkümnes ja kaheksateistkümnes koht, vastavalt Eesti Energia, Infortari, Utilitase ja Eleringi näol. Siin sektoris on huvitav Infortari kohalolu, mis on alguse saanud küll reisijateveo valdkonnast (Tallink), kuid viimasel viiel aastal on jõuliselt läinud maagaasi transporditurule Eestis, Soomes, Lätis ja Poolas.
Majandust veavad investeeringud
Majandus on tegevusharud omavahel seotud ning majanduskasvu veavad investeeringud. Kui tootmisettevõtted ei investeeriks oma seadmete ja tegevuste laiendamisse ja moderniseerimisesse, siis pankadel ei oleks ka nii palju laenu välja anda, mis omakorda tähendab vähem raha loomist majandussüsteemi, mis omakorda tähendab väiksemat majanduse mahtu.
Mäletan 00-ndatel palju räägitud jutte rahandusvaldkonna inimestega, et Eesti-sugune väike riik ei kannata välja tootjariigi staatust, sest siin on sedavõrd väike rahvaarv, et masstootmist ei saa siin rakendada. Tõepoolest, viie või kümne tuhande töötajaga tehaseid vaevalt et siia veel rajatakse, kuid Eesti võtmeks on paindlikkus ja distsiplineeritud ja haritud tööjõud, mis võimaldab väiksematel tootmistehastel siin aastakümneid tegutseda. Sellest annab tunnistust, et lisaks kohalikele ettevõtetele on edetabelis olevate tootmisettevõtete seas ka kuus välismaist tööstustoodangu firmat – Ericsson, Konesko, Glamox, Leab, ABB, UPM Kymmene-Otepää. Edetabelisse mitte mahtunute seas on suhteliselt suured tootmisettevõtted ka näiteks Enics ja Scanfil.
Kuigi tööstustootmisettevõtteid on edetabelis koguni 13, jääb nende ettevõtete väärtus mahult 6% juurde kõikide 101 ettevõtte väärtuse seas, jäädes sellega maha nii pankadest, aga ka kommunaalteenuste ettevõtetest, transpordi- ja logistikasektorist ning IT- ja telekommunikatsioonivaldkonnast. Kui liita tööstuskaupade tootjatele ka energiakandjate ja tarbekaupade tootjad, siis kasvab nende ettevõtete väärtus edetabelis 13,4%-ni, ulatudes kinnisvaraettevõtete koguväärtuseni.
Tööstusfirmadel on vaja konkurentsis püsimiseks pidevalt uute investeeringute tegemist sisseseadesse ja tehnoloogiasse. Seega on ka nende firmade omakapitali tootlikkus sageli madalam, kui näiteks pankade või veel väiksemat kapitali nõudvate tegevusvaldkondade puhul.
Kuna tööstussektori investeeringute tasuvusaeg on väga pikk ning tänapäeval on keeruline uue tööstuse püsti panemiseks erinevaid kooskõlastusi saada, siis seetõttu paljud Eesti ettevõtjad on niši leidnud kinnisvaras. Kuid pikaajalise tööga on Eesti omanikega tööstusfirmade seas suurimateks kasvanud Viru Keemia Grupp, BLRT, Tiigi Keskus, Lemeks, Combiwood ja Harju Elekter.
Hea oli sellesügisesel Äriplaani konverentsil kuulda Rootsi masina- ja metallitööstusettevõtte Hanza AB asutaja ja tegevjuhi Erik Stenforsi sõnu, et Eesti on üks paremaid paiku, kus tootmist püsti panna, sest siin on hea tööjõud, läbipaistev ärikliima ning me oleme digitaaloskustelt globaalselt väga heal tasemel. See oli mõnevõrra üllatav olukorras, kus Eesti enda ettevõtjad on võrdlemisi kriitilised tehase rajamise võimaluste osas ning kardavad ka Vene-Ukraina sõja võimalikke mõjusid.
Nii et eestlastel tasub oma riigi osas rohkem uhkust tunda ning ettevõtluses rakendada Erik Stenforsi sõnu: „võimatu on tulevikku ennustada, oluline on selleks valmistuda.“
