TopTech annab aimu Eesti kaitsetehnoloogiaidude potentsiaalist

Kalev Koidumäe

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht

15 aastat tagasi loodud Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) jõudis sel sügisel märkimisväärse verstapostini. Oktoobris ületas klastri liikmete arv esmakordselt 150. Üksnes tänavu on meiega liitunud 28 ettevõtet ja järgmised huvilised kompavad juba maad, kirjutab EKTL-i tegevjuht Kalev Koidumäe.

Sellise huvi põhjust ei ole raske aimata. Kahetsusväärsete sündmuste tõttu Ukrainas ja Lähis-Idas, aga veel mitmel pool mujal maailmas, liigub kaitsetööstussektor nii ühel kui teisel pool rindejoont kasvutrendis. Venemaa arutu agressioon innustab ka Eesti ettevõtteid iga päev otsima uusi ja innovaatilisi lahendusi, mis aitaksid Ukrainal selle sõja võitmist kiirendada. Liitudel ja liitlastel on suurem kaal, kui kunagi varem. Ettevõtete koostöö, kogemuste jagamine, üksteise toetamine ja ühine poliitikakujundamine on just nüüd eluliselt oluline, et vaenlase tagasilöömisel annaksid oma panuse ka Eesti kaitsetööstuse tehnika, arendused ja lahendused. 

EKTL-i liikmed on juba saavutanud tugeva positsiooni Ukrainas. Väärtuslikumate tehnoloogiaettevõtete edetabelisse jõudnud DefSecIntel Solutions, Milrem Robotics, Threod Systems ning veel vähemalt seitse Eesti ettevõtet pakuvad juba täna Ukrainale lahendusi, mis aitavad iga päev võida sõda Venemaaga. Võidu kõrval, mis ilmselgelt on esmatähtis, on Ukraina referentsid äärmiselt oluliselt, et üha tihedamas konkurentsis tagada Eesti ettevõtetele läbimurre ja edu globaalsel turul. Eesti kaitsetööstuse edu rahvusvahelisel turul on otseselt Eesti majanduse edu.

EKTL-i ettevõtted on tänaseks välisturgudel murdnud ja seal kõrge hinnangu pälvinud ennekõike just oma nutikate kõrgtehnoloogiliste lahendustega. Olgu selleks erinevad integreerivad tarkvarasüsteemid, mehitamata platvormid, sensorite- ja olukorrateadlikkuse arendused, nutikad vaatlusplatvormid ja muud lahendused, kus muuhulgas kasutatakse juba targalt ka AI tehnoloogiaid. Samuti arendatakse Eestis erinevaid sidelahendusi ja meie oma kaitseväele pakutakse jätkusuutlikust läbi tehnika ning relvastuse remondi- ja hooldusteenuste.

Lisaks kuuluvad EKTL-i ka merendusettevõtted. Olgu siin näiteks Saaremaal tegutsev Baltic Workboats, mis veab Euroopa Liidu kaitsefondi arendusprojektis rahvusvahelist konsortsiumi mitme otstarbega mehitamata luure- ja seirelaeva väljatöötamiseks. Unustada ei saa ka kosmosevaldkonna ettevõtteid, mis teevad koostööd Euroopa Liidu kosmoseagentuuriga arendades erinevaid selle valdkonna tarkvaralahendusi ja pakkudes kaugseire teenuseid.

Ukraina sõja kogemustest näeme, et lähiaastatel kasvab nõudlus veelgi just selliste süsteemide vastu, mis arendavad elektroonilist sõjapidamist, tehisintellekti rakendustega olukorrateadlikkust, mehitamata platvorme ning droonide tõkestamist. Just nendes valdkondades võib järgnevatel aastatel sündida ka järgmine Eesti edulugu. Kandidaate juba on näha.

EKTL-i enda ambitsioon on kasvada murranguliste kaitsevaldkonna tehnoloogiate regionaalseks oivakeskuseks. Loodame, et läbiaastatel areneb ka meie kaitsevaldkonna ökosüsteem nii seadusandluse kui ka kaitsetööstuspargi loomisega, mis muutub meie ettevõtted atraktiivseks ennekõike just välisinvestoritele.

Nagu EKTL-i nõukogu liige Ingvar Pärnamäe on öelnud – Eesti võiks õppida Iisraelilt ja Lõuna-Korealt ning panna geograafia kaitsetööstuse arendamisel enda kasuks tööle. Otse rindejoonelt innovatsiooni ammutades võiks meie eesmärgiks olla kaitsetööstuse käibemaht, mis oleks samas suurusjärgus Eesti riigikaitsekuludega. See on võimalik. 15 aastaga on liidu käive kasvanud 2023. aastaks 350 miljoni euroni aastas, millest üle 200 miljoni tuli ekspordist. Viimaste aastate kasv on olnud 30-40% aastas, millest lähtuvalt on EKTL seadnud eesmärgiks jõuda sektori käibega 2030. aastaks ühe miljardi euroni, tuginedes nii ekspordile kui ka kodumaisele nõudlusele.