Ettevõtluse väljakutsed ja arengusuunad Eesti majanduses 

Lenno Uusküla

Luminor Eesti peaökonomist

Eesti majanduskliima on viimastel aastatel olnud keeruline, kuid vaatamata sellele on ettevõtetel õnnestunud säilitada oma positsioone. Kuigi majanduse üldine kasvutempo on asendunud langusega, on osade sektorite arengud pakkunud võimalusi kohanemiseks. Eesti ettevõtted seisavad silmitsi madala nõudluse, kasvavate kulude ja tööjõuturu väljakutsetega. Olulisteks teemadeks on selgelt tõusnud efektiivsuse tõstmine ning järjest päevakohasemad on rohelise ülemineku nõuded. Tugev finantstaust on aga lasknud ellu jääda.

Majandus on 2024. aastal pöördumas tõusule. Isegi protsendine majanduslangus tähendab, et aasta jooksul peab majandus protsendi jagu kasvamas, et hoida eelmise aasta keskmise suhtes taset. Hinnad on kasvamas märksa vähem kui eelnevatel aastatel, kuid nüüd on põhjuseks peamiselt juba maksumuudatused. Tööpuuduse tase on kasvamas 8 protsendini eelkõige just Ukraina sõjapõgenike statistikasse kaasamise tõttu kuid ka kohalikud kaotavad tööd ja mitte vabatahtlikku liikumist on rohkem. Tööpuuduse kasv aga tähendab, et me pole suutnud neid inimesi kahe aasta jooksul korralikult tööturule integreerida ning neil on jätkuvalt raske töökohti leida.

Ekspordi roll ja kohanduvad strateegiad

Välisturgude nõrk nõudlus, eriti Rootsis, Soomes ja Saksamaal, on vähendanud ettevõtete võimalusi traditsioonilistes töötleva tööstuse harudes. Rootsi kinnisvara- ja ehitussektori langus on mõjutanud otseselt Eesti eksportijaid. Lisaks on Saksamaa autode tootmise probleemid ja üldiselt terve investeerimiskaupade tootmine aeglustumine Hiinas ja Hiina tõttu ka mujal vähendanud turgude potentsiaali. Kuna Eesti eksportijad on väiksed, siis on tihti keeruline uusi turge leida sest poe ei teadmist, julgust ega ka ressurssi uuele turule sisenemiseks.

Eestis tuleb aga arvestada, et ekspordivõimekuse hoidmiseks on vajalik suurendada efektiivsust, samas kui hinnatõus ja tööjõukulud on jätkuvalt kõrged ja kasvamas. Kuna teenustesektori eksport poel füüsilistest piiridest ja geograafilisest kaugusest nii piiratud kui kaupade eksport, siis teenuste osakaal väliskaubanduses on kasvanud ja kasvamas. Kuid ka see nõuab suuri investeeringuid ja ettevõtete struktuur muutust, mis ühe ettevõtte piires pole sageli võimalik ehk turge leiavad uued ettevõtted uutest valdkondadest.

Roheline üleminek ja energiajulgeolek

Energiakriis, CO2-kvootide kasvavad kulud ja rohelise ülemineku nõuded on sundinud ettevõtteid pöörama senisest enam tähelepanu rohelise energia ja säästva tootmise arengule. Rohelise ülemineku teemad on eriti otseselt tähtsad tööstus- ja tootmisettevõtete jaoks, kes sõltuvad suure energiakuluga tootmisprotsessidest. Energiainvesteeringute vähesus minevikus on loonud olukorra, kus Eesti ettevõtted seisavad kõrgete energiakulude ja piiratud juurdepääsuga puhtale energiale, mis pärsib konkurentsivõimet ja uute investorite ligimeelitamist. CO2 kõrge hind ja rohepöörde nõuded eeldavad ettevõtetelt innovaatilisi lahendusi, ent nende rakendamine on sageli seotud suurte investeeringutega, mida paljud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ei suuda ise finantseerida, eriti kuna samal turul konkureerijate investeeringud teistes riikides saavad riigilt tuge.

Seepärast vajavad tohelise ülemineku jaoks vajalikud muutused poliitilist tuge ja toetusmeetmeid. Ilma selgete riikliku poliitika suuniste ja pikaajalise toetuseta jäävad aga ettevõtted ootele, et näha, millised suunad kujunevad ja kuidas need võiksid ettevõtete tegevust mõjutada. Oodatud aeg aga sageli tähendab konkurentsipositsiooni kaotust.

Tööturg ja palgakasv

Koduturule müüva ettevõtte olukord on olnud pigem hea. Hinnad on kasvanud kiiremini kui palgad ja see on võimaldanud teenida kasumit isegi siis kui nõudlus madal on. Eksportijate jaoks aga on olukord keeruline sest palgakasv on suurem kui enamikel sihtturgudel ja teistel tootjatel. Ainsa erandina on palgad kasvanud meist kiiremini Lätis ja Leedus, kuid sealgi on üldiste kõrgemate palgakasvu numbrite taga riigisektor ja mitte eraettevõtted ning palgatase on seal jätkuvalt madalam.

Samas väljavaade on väljakutseid täis. Kuigi palgad on tõusnud, pole see kompenseerinud elukalliduse tõusu, ja reaalpalk on siiani umbes 4% madalam kolme aasta tagusest tasemest. Palgakasv on olnud veidi kiirem madalamapalgaliste töötajate seas, mis on aidanud mõnevõrra vähendada sissetulekute ebavõrdsust kuid pannud just madalama tootlikkusega ettevõtted suurema surve alla sest nad maksavad sageli ka väiksemat palka. Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate värbamine ja hoidmine on endiselt suur väljakutse, kuna tööjõupuudus avaldub eriti just kõrgtehnoloogilistes ja innovatsioonile keskendunud ettevõtetes.

Investeeringud ja tarbimine

Intressimäärade langus on avanud mõningaid võimalusi ettevõtete jaoks, kuid praeguses majandussituatsioonis on valmidus laenu võtta endiselt piiratud ja ettevõtted sageli kõhklemas laienemisotsuste tegemisel. Idusektor, mis veel hiljuti meelitas ligi märkimisväärseid investeeringuid, on olnud rahalistes raskustes, kuna investorid saavad ka tulu ilma riske võtmata. Samuti on intressimäärade tõus pidurdanud kinnisvarainvesteeringuid ja avaldanud survet ärihoonete pindade pakkujatele, suurendades ka ettevõtete üldist kulubaasi. Koroonajärgselt on vaid osad töötajad tagasi, kuid kuna ettevõtted pole otsustanud, kas ja kunas nad töötajaid taas kontoris näha tahavad, pole üürisoov märkimisväärselt alanenud.

Raskused pikaajaliste investeeringute tegemisel ja majanduspoliitiliste sammude muutlikkus on suurendanud ettevõtete ettevaatlikkust. Majandus- ja maksukeskkonna ebaselgus mõjutavad kõigi ettevõtlussektorite arengut, sest riigi majanduspoliitilised otsused tulevad jätkuvalt ootamatult. Küll aga investeeringute kasv on üks majandus taastumise alustaladest ja investeeringute kasvust võib majanduskasv taas jalad alla saada.

Eesti ettevõtted on kohalikul turul seisnud silmitsi ostujõu ja tarbimise vähenemisega. Kogu jaekaubanduse müügimaht on vähenenud, eriti mis puudutab just kestvuskaupu, kasvamas on kasutatud asjade müüki ja parandustööde mahud.

Tulevikusuunad ja strateegiad majanduse taastamiseks

Kuigi Eesti majandus on jätkuvalt surve all, näevad ettevõtted võimalusi kohanemiseks ja strateegiliseks arenguks. Rohelise ülemineku ja digitaalsete lahenduste suunal on oodata pikaajalist kasvu, kuid see nõuab uusi investeeringuid ja paindlikke ärimudeleid sest see protsess on täis ootamatuid pöördeid ja ebakindlust. Lisaks võib rahvusvahelise kaubanduse ja protektsionismi suundumused, olgu see siis Hiina või USA sammude tagajärjel või geopoliitikast tuleneva soovi olla strateegiliselt iseseisvad, teatud majanduse jaoks oluliste sektorite ümberkorraldamiseni. Seni paistab sellest olevat kasu saanud USA ja mitte Euroopa.

Järgmisel aastal majanduskasv jätkub väikeses tempos. Riigi eelarve on jätkuvalt miinuses, toetades majandust. Eratarbimine jätkuvalt kiratseb sest vaba raha hulk ostujõuna alaneb tulumaksu tõusu ja inflatsiooni survel. Veidi toob leevendust intressimäära langus, mis juba toimunud ning jõudmas laenumaksetesse. See protsess jätkub ka järgmisel aastal. Kohalike tööpuudus vaikselt kasvab sest ettevõtted peavad ellujäämise nimel muutuma efektiivsemaks, samas on noori jätkuvalt vähe ja pensionile minejaid palju, nii et kokkuvõttes tööpuudus ei suurene. Riske on mõlemas suunas. Euroala parema taastumise ja Rootsi kinnisvarasektori kiirema stardi puhul võib oodata meie ettevõtetele rohkem tööd kui seda praegu ehk paistab.