Neljas aasta vähikäiku - TOP101 ettevõtete koguväärtuse ja Eesti SKP suhe väheneb

Illar Kaasik

Prudentia Tallinn vanempartner

Prudentia Advisory ja Nasdaq Tallinna poolt koostatava TOP101 Eesti väärtuslikuma ettevõtte edetabeli äsja valminud 2024. aasta kokkuvõte näitab kahjuks meie majanduses toimuvat vähikäiku -  ettevõtete koguväärtuse suhe Eesti riigi SKPsse jooksevhindades väheneb neljandat aastat järjest. Aga nagu igas majanduslanguses, on ka praeguses omad võitjad ja kaotajad. Käesoleva aasta võitjad on selgelt pangad ja autokaubanduse sektor, kaotajad valdavalt puidusektorist ja Covidi pandeemia perioodil käivet kasvatanud Synlab AS ja Icosagen AS.

Olukorras, kus ülimalt aktuaalne on leida Eesti majandusele uut tasakaalu ja vedureid, on Eesti väärtuslikumate ettevõtete edetabeli koostamine ja selle muutuste analüüsimine üks alusinformatsiooni allikaid. Pole vist uudis, et Eesti majanduse jõukuse allikaks on Eesti ettevõtjad. Ettevõtja isiklikus elus puuduvad tihti sellised mõisted nagu vaba aeg või rahulik riskivaba elukorraldus, ka ametühingud ei kaitse nende õiguseid. Motivatsioon saavutada edu, uudishimu alustada midagi uut, õppimisvõime ja hea riskitaluvus tagavad selle, et ühel hetkel tekib juurde nii töökohti kui rahvuslikku rikkust, mis tagavad ühiskonnale suurema maksutulu ja heaolu. Iga positiivne märkamine ja tunnustamine on ettevõtja jaoks sel teel tähtis. 2019. aastast koostatava TOP101 edetabeli koostamise eesmärk ja missioon on tutvustada ning reklaamida ettevõtte väärtuse mõistet, Eesti kapitaliturgu ning M&A tehinguid kui vahendit ettevõtete väärtuse kasvatamiseks.

Kaks hinnalipikut: TOP101 31,6 miljardit versus TopTech30 19,2 miljardit 

2024. aasta TOP101 edetabelisse koondatud 101 tavamajandust esindava ehk Eestis registreeritud, suurte varade hulga ja akumuleerunud kasumiga ettevõtte koguväärtus on 31,6 miljardit eurot, mis on marginaalse 1% võrra suurem 2023. aasta koguväärtusest. Võrdluseks lisan siia, et hiljuti valminud teise edetabeli – TopTechi tabelisse tänavu jõudnud 30 Eesti väärtuslikuma tehnoloogiaettevõtte koguväärtus oli 19,2 miljardit eurot, langedes aastaga 6% võrra. Loomulikult ei ole need edetabelid üks-ühele võrreldavad, sest tabelitesse kvalifitseeruda saavad ettevõtted erinevate põhimõtete järgi ja ka nende väärtusi hinnatakse erinevate metoodikate järgi. Samas on kaks edetabelit intrigeeriv tõestus, et eri tüüpi ettevõtete väärtuse hindamisel on tänapäeva maailmas lisaks ette näidatavatele majandustulemustele erineval määral oluline roll ka investori või analüütiku hinnangul vastava sektori ning konkreetse ettevõtte potentsiaalile. Iga hinnang sõltub muidugi nii turu kui hindaja hetke sentimendist ning prognoosidest. Lihtsalt tehnoloogiaettevõtete puhul on investorite usul ühe või teise tehnoloogilise lahenduse, ärimudeli ja meeskonna kvaliteedi ja skaleeritavuse osas ettevõtte väärtuse kujunemisele määratult suurem roll kui tavamajanduse ettevõtete puhul.  

Tulles tagasi TOP101 edetabelis kajastuvate mõõdetavate tulemuste juurde, saab välja tuua, et ettevõtete EBITDA summeeritud väärtus on kasvanud viimase kolme aasta jooksul 2,46 miljardilt eurolt 3,11 miljardi euroni ehk pea 26%. Seejuures tuli oluline osa kasvust sellistelt ettevõtetelt nagu VKG ja Eesti Energia, millede puhul aga kordajad pole eriti kõrged tulenevalt ettevõtete seosest fossiilsete kütustega ja sellest tulenevalt mõju TOP101 koguväärtusele polnud suur.

Käesoleva aasta võitjad on selgelt pangad ja autokaubanduse sektor, kaotajad valdavalt puidusektorist ja Covidi pandeemia perioodil käivet kasvatanud Synlab AS ja Icosagen AS. Üllatuslikult on väärtust kaotanud ka Ericsson Eesti AS, mille müük koduturule Rootsi on vähenenud aastaga pea 100 miljoni eur võrra. Suur väärtuse langus tabas ka Tavid AS, aga siin tasuks meenutada, et erinevate riskide kombinatsiooni tulemusena oli neil eelnev aasta üllatavalt edukas - seega 2023. aasta edetabelis toimunud 127% kasvule järgnes siis 2024. aastal 65 protsendiline langus. Nimetades veel konkreetseid ettevõtteid, siis üllatavalt hea tulemuse tegid Veho Baltics OÜ, GO Group AS, Elisa Eesti AS, Mootor Grupp AS, Maxima Eesti OÜ, Elke Grupi AS ja Adole Invest AS. Nende ettevõtete väärtuse kasv jäi vahemikku 40%- 84%. Väärtuse kasvu näitasid ka toidu ja tarbekaupade müüjad Maxima Eesti OÜ , OG Elektra AS ja Rimi Eesti Food AS.

2024 TOP101 – domineerivad finants- ja kinnisvarasektor

Sektorite kaupa jagunesid 2024. aasta TOP101 jõudnud ettevõtted järgnevalt: finantsteenused 21,9%, kinnisvarasektor 16%, kommunaalteenused 14,5%, transport 9,3 %, ja energiatootmine 9,2%. Seejuures finantsteenuste, kommunaalteenuste ja energiatootmise sektorid on võrreldes 2023. aastaga kasvus, aga mõtlemapanevalt suure languse on läbi teinud tootmissektor: 10,6 protsendilt 2023. aastal 5,6 protsendini 2024 aastal. Konstateerima peab ka asjaolu, et neli aastat järjest on olnud languses ka TOP101 koguväärtuse ja Eesti riigi sisemajanduse koguprodukti suhe jooksevhindades. Oluline on arvestada asjaolu, et SKP aheldatud väärus ehk inflatsioonimõjuga korrigeeritud väärtus on olnud languses, aga jooksevhindades on SKP kasv märgatav.

Eelnevaid aastaid meenutavad Covidi epideemia, kiire rahatrükk ja sellest tingitud järsk inflatsiooni kasv, Ukraina sõja algus ning sellest tulenev turbulents energiasektoris ning samuti märgatav intresside kasv. 2023. aasta (NB! 2024 TOP101 edetabel on koostatud ettevõtete 2023. aasta aruannete baasil) oli rahunemise aasta, kuigi pinged Venemaa invasioonist tingituna ning sõjaoht Taiwani ümber ei andnud võimalust stabiilseks arenguks. Inflatsiooni mõju on märgata eeskätt jaekaubandusettevõtete käivete kasvus, Eesti peamistel eksportturgudel Skandinaavias aga majanduskasvu polnud, mistõttu puidusektor kaotas oluliselt oma kasumlikkust.

Intresside tõus ei mõjunud negatiivselt Enefit Greeni tulemustele, kuna ettevõte on kiires investeerimisfaasis ning ettevõte sai intressikulu kapitaliseerida põhivara hindadesse, samas ka kinnisvarasektor tervikuna on raha hinnakasvu suhteliselt hästi absorbeerinud. Võib arvata, et seda tänu inflatsiooni positiivsele mõjule jaekaubandus sektoris.

Perspektiiv väärtuste kiireks kasvuks on kasin

Swedpanga peaanalüütik Tõnu Mertsina kirjutas tänavu augustis, et maailmas on majanduskasvu väljavaade ebaühtlane. Kui USA ja Hiina majanduskasvud aeglustuvad, siis euroalal ootame kasvu kiirenemist. Euroopa Keskpank jätkab sel ja järgmisel aastal intressimäärade langetamist ning ka USA Föderaalreservilt ootame intressimäärade kärpeid. Samuti kinnitas ta seda, et Eesti tööjõuturg on pidanud vastu ning et plaanitav valitsuse maksupakett survestab ettevõtete kasumlikust ning inflatsiooni.

Eesti Pank prognoosib 2025.-2026. aastaks püsivhindades ca 2 % majanduskasvu. Hinnatõusu prognoos jääb 3,5-4% vahele ja palgakasv samal perioodil 5% juurde. Eelnevast tulenevalt on karta, et ka 2025. aastal pole oodata suurte TOP101 ettevõtet koguväärtuse kasvu. Võib prognoosida, et pankade kasumlikus tulenevalt Euribori langusest väheneb, samas võiks loota, et EU majandus pöördub kiiremale kasvule. See aitab omakorda kaasa meie suuremate majanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduse taastumisele, mis peaks toetama meie tootmissektori taastumist. 2024. aasta on ka AI tehnoloogiate kiire arengu algus, mis võib 2025. aastal kombinatsioonis kiire 5G võrgu arenguga tuua kaasa põnevaid muutusi ettevõtete ärimudelites ning seeläbi ka nihkeid nende arvestuslikes väärtustes.

Kokkuvõttes võib öelda, et nii nagu kogu Eesti ühiskond ootab ja loodab majanduslanguse lõppu, et ühiskondlik rikkuse reaalväärtus taas kasvama saaks hakata, ootavad samasugust positiivset sentimenti ning kasvutsükli käivitumist kõik TOP101 koondunud ettevõtted ning nende omanikud, et varade väärtused taas kiiremini kosuma hakkaks. Selle kõrval ei tasu muidugi unustada, et lisaks majanduskliima paranemise ning igapäevase töö tõhustamisega kaasnevale finantsnäitajate tõusule on ettevõtte väärtuse kasvatamiseks olemas veel mõned head võimalused - nimelt aktsiate noteerimise kaudu börsil ning M&A tehingute abil.