Rando Rannus

Siena Secondary Fund, partner

TopTech 2026: Uus laine on saabumas – ja see on noorem ja väiksem, kui ootasime

Aasta eest sai kirjutatud, et Eesti idusektor ootab uut edulugude lainet. TopTechi tipus korduvad aastast aastasse samad nimed, uusi idufirmasid sünnib vähem ja küsimus oli, kust järgmine laine üldse tuleb. Täna julgeb öelda: uus laine on saabumas. Ainult et see ei näe välja nii, nagu me harjunud oleme. Asutajad on nooremad, tiimid väiksemad ja tempo kiirem kui ühelgi varasemal Eesti idufirmade põlvkonnal.

Viis inimest, mitte viiskümmend

Vaadake, mis Eestis viimase aasta jooksul on sündinud. Creem ehitab makse- ja arveldusteenust tehisintellekti ajastu tarkvarafirmadele. Kahe aastaga kasvas tiim ühest inimesest viieteistkümneni ja korduvtulu miljonitesse eurodesse. Varem oleks sama toote peale kulunud kolm-neli korda suurem tiim ja kolm-neli aastat. Zobi kahekümnendates asutajad näitavad kasvunumbreid, mida Eestis pole varem nähtud, ja teevad seda ilma ühegi keskastme juhita. Featurebase’i kolm 23-aastast asutajat kasvatasid kaheksa inimesega kasumliku, üle maailma müüva tarkvaraäri, võtmata sentigi investorite raha. Ja neid on veel – Modash, Bilt.me, Userjourneys ja terve rida asutajaid, kellest enamik meist pole veel kuulnudki.

Ükski neist üksi ei ole veel edulugu suurel skaalal. Koos on nad aga esimesed tükid mustrist, mis hakkab end ilmutama. Eestist kasvab välja põlvkond ettevõtteid, mis jõuavad viie kuni viieteistkümne inimese ja paari miljoniga sinna, kuhu varem oli vaja viitkümmet inimest ja kümneid miljoneid.

Mis on muutunud?

Viimaste aastate jooksul on kolm olulist muutust aset leidnud, mis ühes koos annavad soovitud tulemuse.

Esiteks tehnoloogia ning täpselt tehisintellekt, mis teeb täna ära suure osa tööst, mille jaoks varem palgati inimesi: klienditugi, turundus, suur osa koodikirjutamisest ja nii edasi. Tarkvarafirma kulud näevad kümne aasta taguse ajaga võrreldes välja täiesti teistmoodi ja maailma kiireimad kasvulood tulevad täna Stockholmist ja Varssavist, mitte ainult Silicon Valleyst. Viimase kolmekümne aastaga on iga dekaad vähendanud rahalist sisenemispiiri ettevõtte asutamiseks – kunagise miljoni asemel on võimalik nüüd ettevõtte luua sisuliselt mõne tuhandega.

Teiseks põlvkond. Praegused kahekümnendates asutajad on esimesed, kes pole kunagi ehitanud ilma tehisintellektita. Nad ei küsi, kui palju inimesi on vaja, vaid kui vähe. Uus inimene võetakse tööle alles siis, kui masin enam ei vea välja. See on hoopis teine mõtteviis kui 2021. aasta „kasva iga hinna eest“.

Kolmandaks – ja võibolla ka kõige olulisem – ökosüsteemi ringlus töötab. Neid noori ettevõtjaid nõustavad ja mõnikord ka rahastavad üha sagedamini eelmise põlvkonna Eesti asutajad ise. Inimesed, kes ehitasid Bolti ja Wise`i, jagavad nõu kuidas kasvada suureks ning vajadusel panevad ka järgmisele põlvkonnale esimese tšeki lauale. Palju on kirjutatud Skype’i efektist – sadadest idufirmadest, mille juured ulatuvad Skype’i müüki. Sama masinavärk töötab nüüd põlvkond hiljem, ainult kiiremini.

Kaine pilk

Mida on lihtne ehitada, seda on lihtne ka järele teha. Kui viis inimest Tallinnas suudavad kuudega valmis teha toote, mille peale varem kulus aastaid, suudab seda ka viis inimest Berliinis või San Franciscos. Ja suudavad ka need, kelle tehisintellekti peal kogu see uus laine seisab. Tempo ei ole veel kaitsekraav. Nende ettevõtete tegelik väärtus ei selgu sellest, kui kiiresti nad kasvasid. See selgub sellest, mis neile jääb, kui tehisintellekt saab veel paremaks: oma andmed, oma kliendisuhted, oma müügikanal. Ja väike tiim ei tähenda väikest hinnasilti. Tänased noored ettevõtted kaasavad raha varem ja kallimalt kui ükski varasem põlvkond. See tõstab lati kõigile, kes hiljem uksest sisse astuvad – ka neile, kes vaatavad ettevõtteid hilisemas faasis.

Lõpp hea, kõik hea!

Aga suur pilt on positiivne. Kaks aastat tagasi sai kirjutatud likviidsuse põuast: terve ökosüsteem ootab uut suurt exit’it, mis paneks raha ja talendi uuesti ringlema. See ootus pole kuhugi kadunud. Vahepeal on aga tekkinud midagi, mida likviidsuse põud peatada ei suuda – ettevõtted, mis jõuavad päris ärini enne, kui neil suurt kapitali üldse vaja on. Kui iga euro läheb kaugemale, jääb asutajatele suurem osalus, investoritele lihtsam omanike ring ja ökosüsteemile lähiaastatel rohkem küpseid ettevõtteid. Ja nende esimesed töötajad ja inglid on omakorda järgmised, kes oma raha ringlusse panevad.

Eesti startup-DNA – sisu, vastupidavus, mitteloobumine – on alles. Aastaid rääkisime, et meie eelis on väike riik, mis sunnib algusest peale mõtlema maailma peale. Nüüd on lisandunud eelis, mida keegi meist ette ei näinud: väikeses riigis on väikesed tiimid alati loomulikud olnud. Maailm liikus meie mudeli poole, mitte vastupidi.

Aasta tagasi ootasime uut lainet. Täna soovitan igaühel, kes Eesti tehnoloogiasektorit jälgib, vaadata lisaks TopTechi tipule ka tabelist välja. Sinna, kus on kümmekond töötajat, asutajad kahekümnendates ja mõni miljon korduvtulu. Järgmine TopTechi tipp kasvab sealt. Ja tõenäoliselt kiiremini, kui me harjunud oleme.