Rait Kondor | TOP101 - investeeringud viivad majandust edasi


Rait Kondor

INVL Family Office’i investeerimisstrateeg

TOP101 - investeeringud viivad majandust edasi

Parim investeeringu eriauhind – Lemeks Grupi ESTPLY kasevineeritehas


INVL Family Office otsustas TOP101 edetabeli raames anda Parima investeeringu tiitli Lemeks Grupile, mille tütarfirma Estonian Plywood (ESTPLY) on teinud 25 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada Jõgevamaal olemasolevat vineeritehast koos seadmete uuendamise ja täiendamisega. Investeeringud viivad elu edasi ehk suurendavad kogu ühiskonna jõukust. Miks on oluline ühe ettevõtte otsus olemasolevat tootmisüksust laiendada ja kuidas see mõjutab Eesti majandust ja ühiskonda tervikuna?


Makroökonoomilises vaates lähevad investeeringud sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT arvestusse. SKT-d saab mõõta, liites kokku tarbimise, investeeringud, valitsussektori kulutused ning netoekspordi.

Investeeringute puhul tehakse vahet riiklikel ja erainvesteeringutel, sest erainvesteeringu puhul eeldatakse tavaliselt otsest investeeringu tasuvust rahalises mõõtmes, kuid riikliku investeeringu puhul võib seda lisaks tagasisaadavale rahale mõõta ka ühiskondliku heaolu võtmes või siis tingimuste loomise võtmes ühiskonna hea toimimise jaoks. Siia alla lähevad üldiselt erinevad taristuinvesteeringud, nagu teedeehitus, aga ka koolide ja haiglate rajamine. Nii et riiklikke ühiskondlikke investeeringuid saab nimetada ka lihtsalt kuludeks, siis eraettevõtete tehtud investeeringud on sellised, mis hakkavad eeldatavalt raha tagasi tooma.

Kuidas investeeringud ühiskonna jõukust suurendama hakkavad? Esiteks suurendavad investeeringud tootmisvõimekust. Kui ettevõtted investeerivad tehastesse, masinatesse, tehnoloogiasse, infrastruktuuri või teadustöösse, saavad nad tulevikus toota rohkem kaupu ja teenuseid. Need investeeringud suurendavad majanduse võimet toota toodangut, mis toob kaasa suurema sisemajanduse kogutoodangu kasvu.

Teiseks parandavad investeeringud tootlikkust – kui palju toodangut on võimalik toota iga töötatud tunni kohta. Kõrgem tootlikkus on arenenud majanduste pikaajalise kasvu peamine allikas. See on ka üheks põhjuseks, miks Lääne-Euroopa riikide SKT inimese kohta on kõrgem kui Eestis. Tootlikkuse tõstmiseks tehakse investeeringuid tehnoloogiasse, digitaliseerimisse, automatiseerimisse ja ka töötajate koolitusse.

Kolmandaks loovad investeeringud töökohti. Kui ehitatakse või laiendatakse tehasehoonet või laohoonet, siis tekitavad investeeringud nõudlust ehitustööliste, projektijuhtide, seadmete tootjate ning teenusepakkujate järele. Lühiajaliselt loob see töökohti ja tekitab sissetulekut ning pikemas vaates jätkavad uued ja uuendatud ettevõtted samuti töökohtade loomist.

Neljandaks soodustavad investeeringud innovatsiooni. Teadus- ja arendustegevusse tehtavad investeeringud tekitavad uusi tooteid, uusi tööstusharusid ning paremaid tootmismeetodeid. Selles valdkonnas on kõige raskem hinnata, millised tegevused toovad kõige rohkem kasu lõpptulemuse jaoks ning kas neid tegevusi õnnestub reaalselt ka rakendada.

Riigi majanduse väljavaate puhul tervikuna on oluline, et investeeringute tegemisel võib oodata positiivse majandustsükli tekkimist. Kuna ettevõtted muutuvad produktiivsemaks, siis töötajad saavad teenida kõrgemat palka, ettevõtted saavad suurendada kasumit ning see võimaldab valitsustel koguda suuremat maksutulu. Suurem maksutulu võimaldab valitsusel teha omakorda suuremaid kulutusi tervishoidu, haridusse, taristusse ja sotsiaalteenustesse.

Riigid, mis investeerivad tugevalt haridusse, taristusse, tehnoloogiasse ning kapitalimahukatesse seadmetesse on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad. Nad suudavad toota kõrgema kvaliteediga tooteid madalamate kuludega ja meelitada rohkem välismaist äritegevust.

Lõppkokkuvõttes loovad investeeringud kasvutsükli, kus tekib positiivne tagasisideahel. Säästud võimaldavad teha investeeringuid, see tekitab kõrgema tootlikkuse, mis tekitab kõrgema sissetuleku, mis võimaldab tekitada rohkem sääste, mis omakorda võimaldab teha rohkem investeeringuid.

On olemas selline ütlus, et „ära karda suuremaid kulusid, vaid väiksemaid tulusid.“ Ehk selleks, et saada suuremaid tulusid, peab tegema tööd ning produktiivsuse kasvu investeerima.

Üks raskemaid ettevõtluse ülesandeid ongi aru saada, kuhu täpsemalt investeerida tasub, et investeering tekitaks sellist produktiivsuse kasvu ning positiivset tagasisideahelat.

INVL Family Office otsustas TOP101 edetabeli raames anda Parima investeeringu tiitli Lemeks Grupile, mille tütarfirma Estonian Plywood (ESTPLY) on teinud 25 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada Jõgevamaal olemasolevat vineeritehast koos seadmete uuendamise ja täiendamisega. Sellega suurendab Estonian Plywood vineeritootmise mahtu 50% võrra, millega kasvab tehaste tootmismaht 60 000 kuupmeetri pealt 90 000 kuupmeetri peale.

Selline investeering on oluline mitmel põhjusel – esiteks annab see märku, et Eesti ettevõtjad julgevad Eestis suurinvesteeringuid teha, hoolimata geopoliitiliselt segasest olukorrast.

Teiseks tehakse investeering tootmisvaldkonda, kus kasutatakse Eestist pärit toorainet. See võimaldab tekitada lisandväärtust kasepalgile, mis muidu viiakse laevaga üle mere Rootsi või Soome.

Kolmandaks on siin oluline regionaalpoliitiline aspekt. Eestis on peamine majandustegevus koondunud kahe suurema tõmbekeskuse, Tallinna ja Tartu ümber, nii et iga investeering, mis tehakse väljaspoole neid linnu on regionaalpoliitilises vaates väga oluline.

Kokkuvõttes on hea, et Eesti ettevõtted julgevad investeerida ja teevad seda valdkondades, kus oleme rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, meil on selles vallas head oskused ning saame ühiskondliku heaolu suurendamiseks rakendada enda looduslikku ressurssi.


Ekspertarvamused

tonis-tamme-top101-estonia-needs-well-managed-companies

Tõnis Tamme | TOP101: Eesti vajab hästi juhitud ettevõtteid

vaata lähemalt
illar-kaasik-combined-value-estonias-101-most-valuable-companies-approaching-40-billion-euro-mark-growing-faster-economy-whole

Illar Kaasik | Eesti 101 väärtuslikuma ettevõtte koguväärtus läheneb 40 miljardi euro piirile, kasvades kiiremini kui majandus tervikuna

vaata lähemalt
illar-kaasik-estonias-technology-sector-changing-how-defence-technology-and-ai-are-shaping-future-our-economy

Illar Kaasik | Eesti tehnoloogiasektor muutub: kuidas kaitsetehnoloogia ja AI kujundavad meie majanduse tulevikku

vaata lähemalt