Sander Danil | Ettevõtte väärtus kui analüütiline kontseptsioon


Igasuguste edetabelite ning pingeridade koostamine, eriti kui see nõuab suurel hulgal erinevate andmete kogumist ja töötlemist, on kahtlemata keerukas, aga siiski tänuväärne ettevõtmine. Mida rohkem andmeid kasutatakse ja mida suurem on võimalike erisuste hulk sisendite hulgas, seda laiemaks võivad kujuneda saadud tulemuste veapiirid ehk statistiline täpsus. Nagu me näeme tänaste sündmuste valguses maailmas, võib ka keskkond meie ümber kiiresti ja suures ulatuses muutuda, seeläbi mõnevõrra kahjustades minevikul põhinevate andmekogude väärtust. Sellegipoolest tunnustan Prudentia algatust sarnaselt juba aastaid Läti ettevõtete kohta koostatud pingereale koostada väärtuslikemate firmade edetabel ka Eesti kohta. Samuti tunnustan Prudentia lähenemist ettevõtete väärtusele (ingl. keeles Enterprise Value, EV), kus erinevalt mitmetest teistest pingeridadest ei ole põhirõhk firmade omakapitali väärtusel vaid nö koguväärtusel kõigi kapitaliomanike jaoks. Sisuliselt püüab antud edetabel hinnata, milline võiks olla kõigi kapitaliomanike poolt ettevõtetesse panustatud kapitali turuväärtus. Lihtsustatult tähendab see firma omakapitali, pangalaenude, võlakirjade, allutatud kohustuste jne hinnanguliste turuväärtuste summat. Loomulikult põhinevad saadud tulemused teatul kokkulepitud metoodikal ja üldistustel sisendite osas. Kuigi võiks ju kurta, et alusandmed on tänaseks suuresti vananenud, annab see edetabel siiski ülevaate teatud ajahetke seisuga ja seab loodetavasti aluse aegrea kujunemisele, millel on tulevikus kasvav analüütiline väärtus. Kõik sarnased laiapõhjalised edetabelid, mis sisaldavad lisaks börsifirmadele ka mittenoteeritud firmasid, lähtuvad ettevõtete ajaloolistest andmetest ja mitte kellegi finantsprognoosidest. Seetõttu ma ei pea andmete ajalist aspekti hetkel määravaks, kui peetakse kinni järjepidevuse printsiibist.

Üheks selle edetabeli metoodiliseks tugevuseks võib pidada kasutatud võrdlevate turukordajate (EV/EBITDA, EV/Käive) diferentseerimist majandussektoritest lähtuvalt. Tulenevalt iga sektori eripäradest, mis puudutavad kasvu, kapitalistruktuuri, üldist riskitaset jne, võivad ka vastavad turukordajad suuresti erineda. Seetõttu annab sektoripõhiste kordajate rakendamine kindlasti palju täpsema pildi valitud ajahetkel võrreldes mingi universaalse kokkuleppelise kordajaga. Tulemuste kvaliteedi parandamisele aitab kaasa ka asjaolu, et kasutatud on kahte erinevat suhtarvu ning arvesse on võetud firmade mitme aasta finantstulemusi, mis kahandab tulemustes sisalduda võivate erakorraliste asjaolude mõju mõne ettevõtte hinnangule. Tulemusele lisavad mõõdet ka mängu toodud nö pehmed väärtused ehk hinnang ettevõtte avatusele ja läbipaistvusele. Küsitavusi võib tekitada finantsettevõtete arvestus selles TOP-is, kuna neile on tulenevalt sektori eripärast arvutatud omakapitali väärtus ning selle võrdlemine teiste firmade EV-ga ei pruugi anda õiglast tulemust. On üsna loomulik, et ajaloolistel finantstulemustel põhinevast pingereast jäävad paraku eemale nn „ükssarvikud“ ja muud kasvuettevõtted, aga seda põnevam oleks tulevikus jälgida nende edenemist antud tabelis.

Tahaks siinkohal juhtida tähelepanu mõnele põhimõttelisele küsimusele, millega antud edetabelit lugedes võiks arvestada. Enterprise Value ehk EV ei ole alati kasutatav kui ettevõtte koguväärtust kirjeldav absoluutarv, vaid leiab peamiselt rakendust kui rahvusvahelises praktikas tunnustatud ettevõtete hindamise analüütiline kontseptsioon. Selle näitaja peamine väljendus on siiski erinevad suhtarvud, mis saadakse selle väärtuse kõrvutamisel erinevate kasumi- või rahavoonäitajatega. Sealjuures on oluline, et need kasumi- või rahavoonumbrid kirjeldaks põhitegevuse finantstulemust kõigi kapitaliomanike jaoks. See tähendab, et asjakohased suhtarvud on näiteks EV/Käive või EV/EBIT, aga EV/Puhaskasum ei anna tõest pilti olukorrast. Siinkohal on paslik meelde tuletada EV lihtsustatud põhivalemit, kus EV= aktsiakapitali turuväärtus + võlakapitali turuväärtus – raha ja selle ekvivalendid – finantsinvesteeringud. Siit on näha, et nii raha kui finantsinvesteeringuid ei peeta antud kontseptsiooni mõistes ettevõtte põhitegevuse varadeks. Sellest lähtudes saab üldistatult sõnastada firma aktsiate turuväärtuse ehk turukapitalisatsiooni ja EV erinevuse. Turukapitalisatsioon kajastab ettevõtte kõigi varade väärtuse ainult aktsiaomanikele kuuluvat osa, samas kui EV kajastab ainult ettevõtte põhitegevusega seotud varade väärtust, aga seda kõigile kapitaliomanikele kokku. Seetõttu pole sugugi harvad olukorrad, kus laenuvõimendust mitte kasutavate, aga suuri rahatagavarasid ja/või finantsinvesteeringuid omavate firmade EV on oluliselt madalam kui aktsiate turuväärtus. Enamasti ostetakse/müüakse ettevõtteid siiski ilma laene üle võtmata ja koos optimaalse rahajäägiga. EV leidmine, kas siis turukordajate või diskonteeritud rahavoo meetodite abil, on aktsiaosaluste hinnastamisel tihti oluliseks etapiks, kuid sellele järgnevad enamasti erinevad korrigeerimised ja kohandamised.

Teooria järgi kajastavad kõigi finantsvarade turuväärtused nende poolt tulevikus genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtusi ja mineviku tulemustel on vähe tähtsust. Samas on igasugune prognoosimine teatavasti väga raske ja tänamatu tegevus, eriti mis puudutab tulevikku. Senised tulemused on ja jäävad firmade hindamise peamiseks lähtekohaks. Selles valguses annab Prudentia uus TOP hea pildi, millised ettevõtted Eestis kõige enam väärtust loovad.


Sander Danil, LHV Panga institutsionaalse maaklertegevuse osakonna vanemanalüütik


Ekspertarvamused

Kuidas koostada Eesti idufirmade TOPi?

Kuidas koostada Eesti idufirmade TOPi?

vaata lähemalt
eestis-soovitakse-kokku-panna-erilist-edetabelit-kuid-valjakutseid-palju

Eestis soovitakse kokku panna erilist edetabelit kuid väljakutseid on palju

vaata lähemalt