Alles veebruaris ja märtsis osutasid rahvusvaheliste institutsioonide majandusprognoosid euroala kasvu jätkumisele 1,2 protsendises tempos, millest oleks Eestile piisanud rohkem kui küll. Täna peame arvestama aga 2009. aasta sarnase majanduslangusega ning kriisi sügavus sõltub viiruse taandumisest ja meetmetest.
Kõige halvem koroonaviiruse puhul on mõistagi mõju inimeste tervisele, mis on suuremas ohus ennekõike madalama elatustasemega ja rahvarohketes riikides, mille meditsiinisüsteem satub suhteliselt suurema surve alla. Majanduse poolelt on koroonaviirus aga erakordselt ohtlik, sest viiruse vastu võitlemine on nõudnud tavapärasest tegevusest täiesti vastupidist ehk majandusaktiivsuse seiskamist (karantiinide kehtestamist, piirikontrolle ja transpordi ümberkorraldamist jne) viiruse leviku piiramiseks. Erakordne uue ulatusliku kriisi puhul on ennekõike kiirus, millega sisenetakse nüüd majanduslangusesse.
Koroonaviiruse vastu võitlemise peamine tander on kahtlemata meditsiin ja majandus tuleb tuua esimeses faasis ohvriks kuniks pandeemia on saadud mõistliku kontrolli alla. Kui avame majandused liialt vara äritegevuseks on riskid tagasilöökideks ilmselged. Seega tuleb riikidel lähtuda jooksvalt muutuvast keskkonnast ja aktsepteerida, et esikohal on täna meditsiiniline võitlus viiruse levikuga. Riikidel tuleb võtta laenu toetamaks sihitud meetmetega ennekõike kriisis enim kannatanud kodanikke ja ettevõtteid.
Viirus on haaranud endaga tänaseks kõik arenenud riigid ja levib kiirelt edasi arenevatele ja kaugematele turgudele, mis on samuti osa globaalsetest allhanke ahelatest. Samas ei ole täna kellelgi selgust, millal õnnestub viiruse levik saada sellel määral kontrolli alla, et Euroopa majandus saaks taastuma hakata. Tõsi, on esimesi märke ka Itaaliast, kus surmade arv on hakanud vähenema. Siia juurde võib lisada Euroopa riikidest Taani, Saksamaa, Austria jne mille puhul on täheldada edu viiruse leviku piiramisel. Samas ei tähenda majanduse avamine tagasipöördumist endise juurde, vaid tähendab vajalike kaitsemeetmete rakendamist sh näomaskid ja muud piirangud.
Võitlus viirusega on Eestis täies hoos ja peame olema valmis selleks, et vajadusel tuleb karantiine Euroopas pikendada. Turgude avamine sh transpordi osas (eeskätt inimeste vaba liikumine) saab olema pikem protsess, mõjutades allhanke ahelate tööd globaalses kaubanduses.
Eesti majandusseis oli teiste euroala riikide võrdluses enne Covid-19 epideemiat selgelt väga hea (https://www.luminor.ee/ee/eesti-kinnisvara-hinnas). Eesti majandus on viimase kolme aasta keskmise 8,9-protsendise turuhindade (ja 4,9-protsendise reaalse SKP) kasvuga selgelt euroala kiireimalt kasvavate majanduste tipus. Viimase kümne aastaga olid majanduse sissetulekud kasvanud nominaalselt 97 protsenti, palgatulud 95 protsenti ja ettevõtete kasumid 133 protsenti. Koroonaviiruse mõju oleks olnud Euroopa majandustele selgelt negatiivsem kui see oleks tabanud riike majandussurutise perioodil. Samas seljataga olev tugev kasv ei tähenda, et talveks oleks varutud piisavalt reserve ja kindlasti mitte sedavõrd suureks majandusšokiks mis nüüd terendab. Eesti majandus ja tööturg on haavatav.
Probleemiks Eestis on see, et kodanike säästud on valdavalt seotud kinnisvaraga ja napib likviidseid finantssääste. Seega on kriitilise tähtsusega töökohtade vastupidavus kriisile. Ettevõtted vajavad abi ennekõike likviidsuse osas, et elada üle kriitilised kaks kvartalit. Globaalselt hajutatud finantsvarade portfellid aitaksid suurendada ettevõtete ja elanike finantstugevust sarnaste riskide tarbeks nagu näiteks maailmakaubanduse aeglustumine koroonaviiruse mõjul, mis jõuab nüüd Euroopa tööturule. Seda tühimikku peavad täitma osaliselt riigi toetused ja muud meetmed.
Tuleb olla valmis vähemalt 2009. aasta sarnaseks majanduslanguseks, kus euroala majanduslangus küündis aasta arvestuses pea viie protsendipunktini. Majanduslangus on seekord järsem, kuid viiruse kiire taandumise korral võivad tööturu mõjud jääda globaalsest kriisist mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Selles kohanemises mängivad sama olulist rolli riikide meetmed ja erasektori otsused, kas minna koondamiste teed või otsida maksimaalselt lahendusi töökohtade säilitamiseks, et uus tõus võiks olla kiire. Eesti puhul on stress-testides arvestatud ka kahekohalise majanduslangusega, millele järgneb suhteliselt tugev kasv järgmistel aastatel.
Sarnases kriisisituatsioonis on oluline hoida ettevõtete ja eraisikute rahavoogu, et vältida likviidsusriskide ülekandumist maksejõuetuseks. Viiruse negatiivsed mõjud jäävad enamuse riikide kavade kohaselt teise ja kolmandasse kvartalisse, mis lubab oodata päris tubli järkjärgulist taastumist järgmiselt aastalt.
Kui riigid koos ettevõtjatega hoiavad töötajad palgalehel, on ka oodatav taastumine kiirem. Selle tee on valinud laiapõhjaliste palgatoetuste alusel Põhjamaade riigid. Kujutagem ette olukorda näiteks aasta pärast suvele vastu minnes, kui viirus on möödanik ja välisturud äriks avatud. See ei ole kuidagi ebatõenäoline stsenaarium, kuigi täna on valdav must masendus. Määramatust on palju. Oodata on vaid järk-järgulist Euroopa majanduste avamist, et viiruse levik püsiks kontrolli all.
Kriis on näidanud, kui oluline on Euroopa Liit ja euroala kõigile liikmesriikidele. Ühiselt on võimalik seista sarnastele väljakutsetele vastu märksa kindlamalt olgu selleks siis koroonaviirus, rändekriis või küberriskid.
Euroopa Liit saab näidata rasketes olukordades taas jõudu leida vajalikke kompromisse ja kokkuleppeid, nagu suure globaalse majanduskriisi või euro võlakriisi ajal.
Kriisi üheks õppetunniks on ka see, et kõikideks kriisideks ei saa olla valmis ja kriisi vastu võitlemise meetmeid tuleb vastavalt muutuvale olukorrale kiirelt välja töötada ja kohendada. Kõigeks ei saagi olla valmis, kuid on kahetsusväärne, et viimase kümne aastaga ei ole kodanikud arenenud riikides kogunud piisavalt finantspuhvrit, et tulla toime ilma finantsabita näiteks 3 kuud.
Eestis tuleb olla valmis tööpuuduse kasvuks, mis võib jõuda kahekohalise numbrini. Loodame, et ettevõtjad kaaluvad mitu korda enne kui koondavad väärtusliku tööjõu, keda nad ise tulevikus kriisist taastumiseks vajavad. Teatud olukordades on see ettevõte püsimiseks vältimatu. Tänane olukord dikteerib meetmeid, et me ei võimendaks töötuse kasvu, mis omakorda mõjutaks negatiivselt tarbimist ja sealt edasi kinnisvaraturgu. Enamus kodanike säästudest on kinnisvaras. Tulevikus võiks lisanduda sellele aga finantsinvesteeringud ehk likviidsed reservid sarnaste olukordade jaoks. Eestis on oodata järsku majanduslangust, tööpuuduse kiiret kasvu ja nullilähedast hinnakasvu. Uute meetmete toel (aktsiiside langetused jne) võib see, nagu juhtus eelmise globaalse kriisi ajal, kujuneda ajutiseks kergeks hinnalanguseks, mis ei ole tarbijate jaoks probleemiks.
Kõige olulisemaks teguriks on täna ettevõtete puhul likviidsus ja palgatoetused, sest arved vajavad maksmist.
Viirus on ajutine ja olgem valmis ka heaks kasvuperioodiks. Täna kasvab risk, et riiklike meetmete raames stimuleerime vähe selle aasta kasvu (palgatoetused võiksid olla laiapõhjalisemad) aga liiga palju järgmiste aastate niigi kiiret taastumist.
Tõnu Palm, Luminor Bank Eesti peaökonomist
