Ainult kaheksa 101st Eesti väärtuslikumast ettevõttest on noteeritud Tallinna börsil, kui lähtuda Prudentia koostatud edetabelist. Kindlasti ei peegelda see hästi toimivat kapitaliturgu.
Milles on probleem? Kas põhjus peitub maksusüsteemis? Tõenäoliselt mitte. Investeerimiskonto või osaühingu kasutamine on maksustamise mõttes päris kasulik, kuna tulumaksu peab tasuma alles kasumi välja võtmisel. Kas see on valitsuse süü? Ka see ei ole tõenäoline. Tallinna Sadama IPO näitab valmidust viia turule atraktiivset vara, et toetada kohaliku aktsiaturgu. On põhjus kõrgetes teenustasudes? Kindlasti mitte. Nii Swedbank kui ka LHV pakuvad võimalust kaubelda Balti aktsiatega teenustasusid maksmata. Kas probleem on puudulikes tehnilistes vahendites? Tõenäoliselt mitte. Tallinna börs kuulub Nasdaqile, mis on üks maailma juhtivamaid börse ning väärtpaberikontot saab avada ning aktsiatega internetis kaubelda kõigis Eesti suuremates pankades. Kas põhjus on teadmiste ja huvi puudumises? Tõenäoliselt on see üks põhjustest. Eesti elanike seas ei ole aktsiatesse investeerimine nii laialdaselt levinud kui mõnes muus riigis. Näiteks Rootsis omab peagu iga viies inimene aktsiaid.
Teine põhjus võib olla kasvuettevõtete puudumine, kuhu investeerida. Kuigi Tallinna börsil on mitmeid küpseid dividendiettevõtteid, ei ole seal innovatiivseid kasvuettevõtteid. Kas see on selliste ettevõtete puudumise tõttu Eestis? Kindlasti mitte. Eestis on kapitali kohta rohkem ükssarvikuid, kui üheski teises riigis maailmas. Sellegipoolest ei ole Tallinna börsil noteeritud ühtegi tehnoloogia ettevõtet (vähemalt ei saaks olukord hullemaks minna). Kas tehnoloogia ettevõtete börsile tulek võiks midagi muuta? Jah! Kujutagem ette, et viis Eesti päritolu ükssarvikut (Skype, Playtech, Transferwise, Bolt, Pipedrive) oleksid noteeritud Tallinna börsil. Viimaste teadaolevate hinnangute kohaselt, oleks nende viie ettevõtte väärtus (enterprise value) 15 miljardit eurot (eeldusel, et kõik peale Playtechi on võlavabad). Võrdluseks, hetkel on kõigi Tallinna börsil noteeritud ettevõtete omakapitali turuväärtus kokku 2,5 miljardit eurot. Isegi kui nende ettevõtete võlakapitali väärtus oleks samas summas omakapitali väärtusega, oleks nende EV ikkagi 5 miljardit eurot, mis on nende viie ükssarviku väärtusest 3 korda väiksem.
Mis oleks minu ettepanek? Ma soovitaksin kõigil seotud osapooltel (valitsus, börs) hakata ükssarvikutega läbirääkimisi pidama ning rõhutada nende rahvuslikule poolele, et teha topeltnoteering Tallinna börsil (loomulikult kõik ei ole huvitatud IPOst). On täiesti mõistetav, et IPO korral soovib erakapitalifond aktsiad noteerida pigem suuremal turul, näiteks Londons või New Yorgis. See oleks muidugi mõistlik valik, aga topeltnoteerimine ei tohiks aktsiate väärtust vähendada ning oleks hea tunnustus asutajatelt oma kodumaale. Kujutagem ette, millist mõju avaldaks Eesti FANG grupp Tallinna börsile ning selle võimekusele olla kapitali allikaks innovaatilistele ettevõtetele.
Mattias Wallander, Enlightresearch.net asutaja ja analüütik
