Tõnu Palm | Vaktsiinide saabumise ja riikide abimeetmete toel terendavad järgmisel aastal juba paremad ajad


Ei ole kahtlust, et koroonaviirus on Eesti avatud majandusele olnud tänavu kahtlemata laastava laiahaardelise mõjuga. Samas on hinnangute puhul oluline võtta arvesse ka laiemat konteksti, ehk kuidas on Eestil  läinud võrreldes teiste euroala partnerriikidega, ning mis abi on tulevikus Euroopa riikidel loota ühisest koostööst viiruse seljatamisel. Kui kevadel seisid riigid COVID-19 saabudes paljuski üksi silmitsi määramatusega, siis tänaseks on teadmised ja ka võimekus viirusega võitlemiseks oluliselt paranenud. Lisaks on Euroopas töötatud ühiselt välja mahukad majanduse taastamise abimeetmeid (sh 750 miljardi euro mahuga Euroopa taastekava), mille mõjud lisanduvad riikide endi fiskaalsetele stiimulitele ning lähitulevikus avanevatele EL struktuurifondi vahenditele. Kui suvele vastu minnes kahaneb koroonaviirusega seotud määramatus ja lisanduvad fiskaalpoliitika lisastiimulid, lubab suurem kindlustunne suunata majandusse ka rohkem erasektori sääste, mis ootavad kõrgendatud ettevaatlikkuse tõttu täna paljuski  oma aega. Eestis on eraisikute hoiuste rekordiline kasv elavnenud varasemalt 9%lt  koguni 11%le, mis osutab osaliselt turismiteenuste ja püsikaupade ostude kahanemise läbi säästetud vahenditele. Tarbijate kindlustunne püsib täna jätkuvalt madal ja järgmiste aastate päris jõulise majanduse kasvupöörde taustal on kahtlemata ruumi tuleviku ootuste paranemiseks ja seega ka säästude osaliseks kasutuselevõtuks.

Väikese avatud majanduse puhul sõltub majanduse edasine käekäik lisaks käimasoleva koroonaleviku teise laine piiramisele paljuski eksporditurgude taastumisest. Tuleviku seisukohalt kujuneb seega ülioluliseks ennekõike peamiste Euroopa ja USA kaubanduspartnerite käekäik, sest Aasia osakaal püsib Eesti ekspordis veel kaduvväike.  Fiskaalpoliitika majandusstiimulid ja vaktsiinide saabumine on kaks olulisemat tegurit, mis lubavad vaadata juba järgmisse aastasse mõõduka optimismiga.  Tunneli otsas paistab roheline valgus, sest lisaks novembris lisandunud potentsiaalsetele Covid-19 vaktsiini kandidaatidele (sh firmadelt Pfizer Inc, AstraZeneca Plc, Moderna) on tulevikus oodata lisa. Kindlustunde toetamiseks ei ole vaja 100 protsendise töökindlusega vaktsiini.  

Viiruse teise laine jahutavast mõjust me Euroopas lähikvartalitel küll ei pääse, kuid samas ei kujune koroonaviiruse uued piirangud majandusele kaugeltki nii ulatuslikuks kui kevadel. Nimelt viiruse negatiivset mõju majandusaktiivsusele aitavad leevendada paremini sihitud koroonaviiruse (sh vajalikku distantseerumist tagavad) piirangud, kolmandast kvartalist taastuma hakanud globaalne kaubandus ning  ka majanduse kindlustunne. Tagasilöök koroonaviiruse teise laine puhul on pigem ajutist iseloomu kuniks saame taaskord tuge viiruse leviku kõverate taandumisest ja sellega seotud määramatuse kahanemisest. Käesoleva aasta kolmas kvartal näitas ilmekalt, et piirangute leevendamise järgselt on oodata vägagi lühikese viiteajaga majandusaktiivsuse taastumist. Riskid eesseisva kasvupöörde tugevuse osas on seotud paljuski eksporditurgude väljavaatega, mis lähikuudel veidi oodatust rohkem jahtub. Olukord ei ole võrreldav kevadega kui halvatud oli kaupade liikumine ning häiritud tarneahelad.

Eesti majandus demonstreeris sarnaselt põhjapoolsete Euroopa riikidega suuremat paindlikkust tulla toime ka Covid-19 riskidega 

Esimene oluline tähelepanek on see, et sarnaselt 2012–13.aasta euro võlakriisi perioodile demonstreeris Eesti majandus kevadise koroonaviiruse raames taaskord koos teiste põhjapoolsete Euroopa riikidega (sh põhjamaad, Saksamaa, Läti ja Leedu) suuremat paindlikkust ja stabiilsust tulla toime ootamatu globaalse majandusšokiga. Koroonaviirus koos tarneahelate takistustega põhjustas kevadkuudel ligi 15%se aastalanguse maailma kaubanduses, mis oli järsemgi kui kogesime 2009. aasta globaalse finantskriisi perioodil. Seejuures maailma majanduse langus küündib tänavu erinevatel hinnangutel sarnaselt suuremaks kui kogesime kaksteist aastat tagasi suures kriisis. Euroopa Komisjoni sügisprognoosi (5.nov 2020) kohaselt sukeldub maailma majandus tänavu 4,3%sse langusesse, millele järgneb paljuski arenevate turgude ennakkasvu toel 4,6%ne kasv 2021. aastal. See on väga ulatuslik kriis kõikide riikide jaoks, millel võib olla ilma piisava fiskaalse toeta ka pikaajalised negatiivsed mõjud tööturule.  Tööhõive taastamisele saavad aidata kaasa aktiivsete tööturu meetmete kasutamine ja nutikas investeeringute valik sh täiend- ning ümberõppesse.

Luminori sügisprognoosi (https://www.luminor.ee/ee/eesti-majanduse-tugevat-taastumist-veab-tarbija) kohaselt jõuab  Eesti SKP tänavu 4,6%st aastalangusest tubli 4,2%se kasvuni 2021. aastal.  Viimased kuud osutavad isegi mõnevõrra tagasihoidlikumale  langusele käesoleval aasta teises pooles. Samas taastumine kujuneb majandusharude lõikes ebaühtlaseks ja kriisieelsele tasemele jõutakse alles 2022. aasta esimeses pooles. Kui 2019.aastal oli kiirema lisandväärtuse aastakasvuga harudeks  info-ja side, hulgi-ja jaekaubandus ning finants-ning kindlustus, siis käesoleva aasta I poolaasta kokkuvõttes on jätkuvalt eduka  IKT sektori kõrval põhjust tuua esile ehitust ja tervishoidu.

Eesti majanduse kiiret taastumist on vedanud seekord erakordselt tugev tarbimine. Silmapaistev saavutus on see, et jaemüügi mahud ületasid Eestis möödunud aasta taset juba maikuus. I poolaasta kokkuvõttes küündis keskmine kasv koguni 1,8%ni aastatagusega võrreldes ja seda hoolimata välisturismi vabalangusest.  Jaemüügi kasv on jätkunud aasta teises pooles küündides septembris 6%ni. Koroonaviiruse tõttu sai proportsionaalselt kõige rohkem pihta püsikaupade ost ja seda eeskätt uute sõiduautode osas. Samas kinnisvaraturu aktiivsus näitas septembris-oktoobris päris head minekut ning  kardetud järsk hinnalangus suudeti arenenud riikides koroonaviiruse abimeetmete (sh tööturu toetused) toel ära hoida. Riskid ei ole samas möödas.

Osades harudes nagu näiteks turism ja lennundus on taastumine jätkuvalt problemaatiline ilma toimiva vaktsiinita. Ka viimaste väljavaade muutub vaktsiinide naasmise taustal ajas paremaks.

Balti riikide majanduslangus kevadise koroonaviiruse pandeemia haripunktis oli üks tagasihoidlikumatest

Teise ja kolmanda kvartali majandustulemused kinnitavad, et euroala majanduse käekäik kujuneb 2020.aastal mõnevõrra paremaks kui kevadise pessimismi tipus oodati. Seejuures koroonaviiruse mõjud Balti riikide avatud majandustele ei olnud sedavõrd suur kui kardeti ning seda isegi kriisi absoluutses haripunktis, II kvartalis, mis on erakordne arvestades ekspordi ja kaubavahetuse hangumist. SKP aastalangus jäi II kvartalis mõõdukamaks küündides Eestis, Lätis ja Leedus vastavalt 6,9%; 8,6% ning 4,7%ni aastatagusega võrreldes. Langused on võrreldavad põhjamaadega ja oluliselt tagasihoidlikumad kui euroalas keskmiselt (-14,8% a/a).

Positiivselt poolelt demonstreerisid arenenud riigid koroonaviiruse piirangute leevendamise ning erakordselt stimuleeriva raha- ja fiskaalpoliitika koosmõjul päris jõulist kasvupööret juba kolmandas kvartalis. Esialgsetel hinnangutel vähenes euroala ja USA majanduslangus vastavalt 4,4% ja 2,9%ni  aastatagusega võrreldes. See on alles hapra kasvupöörde algus, mis vajab fiskaalpoliitikalt jätkuvalt lisatuge. Investeeringud ja tööturg toibuvad tõenäoliselt ka selles majandustsüklis viiteajaga.

Edu pandiks on viiruse kontrolli all hoidmine kuniks saabuvad vaktsiinid

Vaadates tulevikku on peamiseks edu pandiks viiruse uute juhtude jätkuv kontrolli all hoidmine Euroopas. Ühtlasi on kasvanud võimekus reageerida uutele viirusepuhangutele lokaalsete ja proportsionaalsete meetmetega ilma vajaduseta suuremat osa majandusest taas sulgeda.

Viiruse aktiviseerunud leviku taustal on võimalikud vaid piiratud tagasilöögid neljandas ja esimeses kvartalis, kuid edasi loodab juba päris head kasvu. Majanduse jõuliste abimeetmete, vaktsiinide saabumise ja tärkava välisnõudluse toel kujuneb majanduse taastumine ekspordi ja tööstuse mahtude kosumisega järgmise aasta teisest poolest juba laiapõhjaliseks.  Aeg näitab kas oskame investeerida globaalsesse konkurentsivõimesse ja uutesse kvaliteetsetesse töökohtadesse, millest osa võiks hõlmata rohe-ja digipööret.


Tõnu Palm, Luminor Eesti peaökonomist


Ekspertarvamused

Three-Lithuania-based-companies-lead-the-Baltic-TOP-30-Most-Valuable-Enterprises-list

Tänavust Balti TOP30 kõige väärtuslikumate ettevõtete edetabelit juhivad kolm Leedu ettevõtet

vaata lähemalt
kaarel-ots-from-riches-to-rags-or-what-happened-to-our-rosy-eyeglasses

Kaarel Ots | Kas oleme sattunud Eldoraadost kõrbesse või lihtsalt loobunud roosadest prillidest?

vaata lähemalt
sander-danil-corporate-value-in-a-changing-interest-rate-environment

Sander Danil | Ettevõtte väärtus muutuvas intressikeskkonnas

vaata lähemalt