Kuigi 2020. aasta Eesti väärtuslikumate ettevõtete edetabel põhineb firmade 2019. aasta majandusarunnetel, mida COVID-19 veel mõjutada eriti ei saanud, kajastuvad koroonamõjud selles juba tugevalt. Põhjuseks on muutused eri majandussektorite perspektiive väljendavates keskmistes sektorikordajates. Neid saab arvutada Euroopa börsidel noteeritud aktsiate põhjal, et sel baasil hinnata turupõhiselt ka neid ettevõtteid, mille väärtuse kohta muidu tagasiside puudub, sest nende aktsiad ei ole lihtsalt vabalt kaubeldavad.
Kevadise koroonalaine ajal toimus börsidel paanikamüük nagu see on tavaks, kui toimub mingi sündmus, mida esimese hooga ei osata kvantifitseerida. Sel ajal müüakse valimatult kõike, muidugi kui õnnestub. OMX Baltic Benchmark ja OMX Tallinn langesid kuu ajaga (17.02—16.03.2020) 30%. Võrdluseks S&P ja Nasdaq langesid enam-vähem samapalju. 30% langust ei ole iseenesest midagi enneolematut. Olen kogenud palju suuremaid kukkumisi. Näiteks Vene turg kaotas 2008. aastal poole aastaga 80% ja 1998. aastal 12 kuuga 90%. Õnneks on olukord tänaseks rahunenud. Koroonafaktor lisati finantsmudelitesse ja avanenud pilt ei olnudki nii hull. Nagu selgus, siis mõne ettevõtte või majandussektori jaoks isegi pigem positiivne.
TOP 101 jaoks on oluline, mis sünnib turgudel, kuna me kasutame ettevõtete väärtuse leidmisel kordajaid, mis baseeruvad börsistatistikal. Meeldetuletuseks, et TOP 101 puhul hindame ettevõtte väärtust tervikuna (ingl. Enterprise value) sõltumata kapitali struktuurist. Topi koostamiseks kasutatakse kolme kordajat. Finantsteenuste pakkujate puhul - turukapitalisatsiooni ja omakapitali suhet (P/B) ja teiste ettevõtete hindamisel - ettevõtte väärtuse ja müügikäibe suhet (EV/S) ning ettevõtte väärtuse ja EBITDA suhet (EV/EBITDA). Kordajad arvutatakse sektoripõhiselt ning sektorid määratakse GICSi järgi - General Industry Classification Standard. Võrreldavateks ettevõteteks võetakse Euroopa börsidel noteeritud ettevõtted.
Nagu öeldud - seekordne TOP 101 on koostatud ettevõtete 2019. aasta majandustulemuste põhjal, mis veel ei olnud mõjutatud koroonaviirusest. Kordajaid on võimalik arvutada jooksvalt ning need sisaldavad värskemat informatsiooni. Äsja ilmunud TOP 101 kordajad on arvutatud juuni lõpu seisuga. Selleks ajaks olid turud esimesest ehmatusest üle saanud ning investorid jõudnud hinnata covidi mõju majandustele ja erinevatele majandusharudele. Kuna covid-19 on endiselt aktuaalne, siis lõplike järelduste tegemisega ei tasu kiirustada, kuid siiski võib üldistatult väita, et turgudel toimus V-shape recovery ehk aktsiaturgude indeksid taastusid võrdlemisi kiiresti jättes endast maha V-kujulisi graafikuid.
Ettevõtte väärtus on osalt kinni turu sentimendis
Nüüd kui asja lähemalt uurida, siis avaneb sootuks huvitavam pilt. Ei ole nii, et panime kevadel silmad kinni ja tegime suvel uuesti lahti ja nagu midagi ei olekski juhtunud, sest OMX Tallinna indeks kaupleb enam-vähem samas kohas. Tegelikult me teame, et selle ajaga muutus väga palju ja võib-olla midagi ka jäädavalt. Kuigi indeksid taastusid kiiresti, siis majandusharude ja üksikute ettevõtete lõikes on pilt väga erinev. Näiteks Amazoni aktsia on tõusnud covidieelselt 2000 dollari tasemelt tänaseks üle 3000 dollari samal ajal kui American Airlinesi aktsia on kaotanud poole oma väärtusest.
Igasuguseid suhtarve mõjutab turu sentiment. Seda nii üksikute aktsiate, sektorite lõikes kui ka turuüleselt või isegi globaalselt. Turu sentimenti mõjutas globaalselt 2008. aasta finantskriis või Venemaad 2014. aastal järsk nafta hinna langus ja sõjaline konflikt Ukrainaga. Positiivse poole pealt võib tuua e-kaubanduse valdkonna, mis praegu on selgelt väga kuum teema. Selle aasta Euroopa üks suurimaid IPO-sid toimus Poolas, kui turule tuli e-kaubandusfirma Allegro, mille aktsia hind tõusis esimesel kauplemispäeval üle 60 protsendi. Just e-kaubandus on üks nendest valdkondadest, mis on koroonakriisist võitnud.
Arenguseirekeskus on koostanud sektorite covid-19 kindlusindeksid skaalal -5 kuni +5. Kõige haavatumad on majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtted (-3,9). Skaala teises otsas on info ja side, tervishoid, esmatarbekaupade tootmine. Kui vaadata neid sektoreid, mis on TOP 101-s esindatud ja nende kordajaid, siis suurim kaotaja on transport, transiit ja logistika. Eelmise aastaga võrreldes on keskmine EV/EBITDA kordaja nendes valdkondades langenud 22%. Seda võib pidada ootuspäraseks, kui meenutame probleeme tarneahelates ja pikki järjekordi piiridel. Inimesed reisivad palju vähem tulenevalt piirangutest ja inimlikust ettevaatlikkusest. Selle tõttu on kannatanud majutusasutused ja lennufirmad, jne. TOP 101 kontekstis on see enim puudutanud Tallink Gruppi, kellel on tulnud tekkinud raskuste tõttu loovutada esikoht Eesti Energiale. Suurema languse on läbi teinud ka energiakandjate EV/EBITDA kordaja ehk -15%. Põhjuseks nõudluse vähesusest tingitud nafta hinna langus. Mäletatavasti langes nafta hind (maikuu lepingu hind) ajaloos esimest korda aprillis isegi alla nulli. Samas võib öelda, et Eesti energiakandjate tootjatel Graanul Investil ja Viru Keemia Grupil on läinud suhteliselt hästi, eriti Viru Keemia Grupil, kes on oma väärtust suutnud kasvatada. Edasi tulevad teenused, kus kordaja on langenud 9%. Teenuste sektor on siiamaani raskustes ühelt poolt klientide vähesuse ja teiselt poolt covidiga seatud piirangute tõttu. Vahepeal oli keeruline leida juuksurit või kohta, kus lõunat süüa. Kui rääkida Eestist, siis puudutas (puudutab) see probleem pigem Tallinna, kus välisturistide voog on olnud suurem kui mujal. Väljaspool Tallinna on olukord parem ja ettevõtted on siseturismi suurenemisest isegi pigem võitnud. Mainimata jäi pangandus, kus keskmine P/B kordaja on langenud võrreldes eelmise aastaga 29%. Seoses sellega on pangad topis kohti ära andnud, v.a. Luminor, kelle väärtuse tõus on tingitud Läti ja Leedu äriüksuste liitmisest Luminor Eesti konsolideeritud aruandesse.
Positiivse poole pealt on kordajad tõusnud tööstustoodete tootmises (+13%) ja kaubanduses (+6%). Eespool oli juba juttu, et kui keegi üldse saab olukorraga rahul olla majanduslikus mõttes, siis see on e-kaubandus, mis on saanud koroonakriisist võimsa tõuke. Sektorid, kus kordajad on märkimisväärselt tõusnud on tehnoloogia ja tervishoid. Selles osas ühtib pilt Arenguseirekeskuse kindlusindeksiga.
Mis edetabel – kus on ükssarvikud?
Kui tehnoloogiast juttu tuli, siis võib tekkida küsimus, kuhu on jäänud TOP 101-st Eesti tehnoloogiaettevõtted? Alles hiljuti tähistasime juba viienda ükssarviku sündi, aga TOPis ei ole kedagi neist, kuigi nii Bolt kui Pipedrive on registreeritud Eestis. Asi on selles, et ettevõtteid võib hinnata mitmesuguste meetoditega. TOP 101 edetabeli koostamiseks valisime võrreldavate suhtarvude meetodi ehk turupõhise lähenemise. Sellel on teiste meetodite ees mitmeid eeliseid. Olulisim neist on ehk see, et see põhineb turustatistikal ja ettevõtete avalikel aruannetel ehk faktilisel informatsioonil. Me ei prognoosi ega tee mingeid omapoolseid täiendusi ehk selles meetodis on minimaalselt subjektiivsust. Sellel põhjusel ei ole pruugi edetabelis olla kiiresti kasvavaid tehnoloogiafirmasid, mille väärtused rahastusringide järgi võetuna põhinevad eelkõige hinnangul tulevikupotentsiaalile.
Oluline on veel ära märkida, et TOP 101 aluseks ei ole ainult finantsnäitajad. Selle koostamisel korrigeeritakse ettevõtte lõpliku väärtuse saamiseks finantsnäitajate põhjal arvutatud väärtust kvalitatiivse hinnanguga ettevõttele. Antud hinnang võib mõjutada ettevõtte lõplikku väärtust 20% ulatuses vastavalt 100 punktilisel skaalal väljendatud koefitsiendile. Kvalitatiivse hinnangu ettevõtte tegevusele annab Nasdaq. Hinnatakse järgmisi faktoreid: omanike struktuuri läbipaistvus, finantsaruannetes avaldatud informatsiooni põhjalikkus, kommunikatsioon finantstulemuste avaldamisel ning ettevõtte veebilehelt kättesaadav info.
Sulev Raik, Prudentia Eesti partner
