Illar Kaasik | Eesti Energia versus Ignitis Group – kes lööb keda?


Illar Kaasik

Prudentia Eesti partner

 

Tänavuse TOP101 edetabeli võitja – Eesti väärtuslikumaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Energia juurde paneb tabeli arvestusmetoodika 1,6 miljardi eurose (+28% võrreldes aasta varasemaga) hinnasildi. Sellega lööb Eesti energiahiid hetkel oma Leedu suurkonkurenti Ignitis Groupi, kes sellest sügisest börsil, mille valuatsioon TOP metoodika järgi arvutades on 1,5 miljardit eurot. Mis aga saab edasi – kuidas endistest riigimonopolidest ning Ignalina tuumaelektrijaamast Leedus ja Narva põlevkivijaamadest Eestis jõutakse rohepöördeni Balti riikide energeetikas ning mida see võib tähendada ettevõtete väärtusele?


Eesti Energia ja Ignitis Group on suurimad energiaettevõtted vastavalt Eestis ja Leedus. Ignitis Group tegi tänavu suvel läbi aegade suurima IPO Balti riikides ning emiteeris pea 1,9 miljonit aktsiat kaasates investoritelt 450 miljonit eurot. Noteerimise hetkel oli firma omakapitali IPO järgseks väärtuseks 1,67 miljardit eurot, kuid tänaseks on aktsiahind kukkunud ligi kümnendiku (22,5 eur versus 20,3 eur) ning sellega ka firma väärtus. Peale emissiooni jäi ettevõtet endiselt kontrollima Leedu riik, kelle osalus moodustab 73,1%.


Käesoleva loos  võrdleme Eesti Energiat ja Ignitis Groupi mõlema kohta kättesaadavate 2019. aasta lõpu andmete alusel.  Mõlemad ettevõtted ei piirdu oma tegevuses enam päritoluriikidega, vaid peavad koduturuks praktiliselt kogu Läänemere regiooni. Eesti Energia on siin küll Ignitisest sammukese ees, olles jõudnud ka Rootsi sillapea loomiseni.

Eesti Energia on asutatud 1939. aastal, 2019. aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes enam kui 5000 inimest. Ajalooliselt on Eestis olnud põlevkivi peamiseks energiatootmise tooraineks. Ajalooline kogemus põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel on andnud ettevõttele unikaalse oskusteabe, mida on täna rakendatud peale Eesti veel näiteks Jordaanias, USAs ja Türgis. Samas on põlevkivisõltuvus olnud Eesti Energiale ka suur väljakutse rohepöörde kontekstis. Muutused ülemaailmses kliimapoliitikas ja Euroopa energiamajanduses on viinud arusaamisele, et põlevkivi kui piiratud ressursiga orgaanilise materjali põletamine pole jätkusuutlik. Viimastel aastatel on kiiresti kallinenud ka CO2 kvootide hind, mille tõttu oludes, kus elektrihind pole turul kasvanud, on elektri tootmine põlevkivist suisa kahjumlik tegevus.

Ignitis Group (endine Lietuvas Energia), on loodud 1991. aastal, ettevõttes töötas 2019. aasta lõpu seisuga umbes 4000 inimest. Leedu energeetikat iseloomustas ajalooliselt Ignalina tuumaelektrijaam, mis suleti 2009 aastal. Tänases seisus eristab Leedu energeetikat Eesti omast veel ka suur hüdroenergia osakaal. Nimelt on Kruonise hüdroakumulatsioonijaamas 900 MW ja Kaunase hüdroelektrijaamas 101 MW elektri tootmisvõimsust. Ignitis Group omab samuti Leedu elektri ülekandeliinide põhivõrku, mille opereerimine genereerib hetkel märkimisväärse osa ettevõtte kasumist.

Mõlema ettevõtte jaoks on tegelikult kõige suurem väljakutse taastuvenergeetika osakaalu suurendamine oma energiatootmises. 2019. aastal tootis Ignitis Group kokku 1,04 TWh energiat taastuvatest energiaallikatest, Eesti Energia 1,28 TWh,   kusjuures energiat kokku toodeti vastavalt 1,06 TWh (LT) ja 5,55 TWh (EST). Tuule ja päikesepargid ning biomassist toodetud elekter on peamised tootvad lahendused taastuvenergeetika valdkonnas.

Eesti Energia strateegia näeb ette aastaks 2023 suurendada taastuvenergeetika osakaalu 45%ni kogutoodangus. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks omandas ettevõte näiteks 2020. aastal Tootsi tuulepargi arendusprojekti ja on ettevalmistanud Enefit Greeni IPO kaasamaks lisakapitali arendusprojektide kiiremaks elluviimiseks. Olulise panuse Eesti Energia taastuvenergiavõimekuse kasvatamisse andis ka paari aasta tagune Nelja Energia ost. Firmaväärtuse kujundamise vallas oli see ost ka oluline faktor, mis viis tänavuse TOP101 võiduni, sest suurem taastuvenergeetika tootmisvõimsus ja osakaal andis Eesti Energiale parema sektori võrdluskordaja.

Ignitis Group plaanib suunata aastatel 2020-2023 oma 1,7-2,0 miljardi suurusest investeerimisportfellist pea poole rohelise energia valdkonda. 2030. aastaks planeerib ettevõte jõuda 4 GWh rohelise energia koguvõimsuseni.

Mõlemad ettevõtted otsivad võimalusi lisateenuste arendamiseks. Eesti Energia omandas 2020. aastal elektriautode laadimisvõrgustiku, prognoosides et 2025. aastaks on tava- ja elektriautode hind võrdsustunud ning sellega kaasneb hüppeline laadimisvõrgustiku arendamise vajadus. Samuti arendab ettevõte uusi teenuseid nimetatud valdkonnas. Nimelt planeerib energiatootja pakkuda elektriauto omanikule lähitulevikus võimalust kahesuunaliseks laadimiseks. Seega asuks elektriautode akupangad täitma ka energiasalvestamise funktsioone suurendades sellega energiasüsteemis energiakasutuse effektiivsust. Eesti Energia arendab ka off-gried lahendusi, mis koosnevad päikesepaneelidest, akupangast, varugeneraatorist ning targast juhtimissüsteemist. Selline lahendus võimaldab pakkuda elektrienergiat võrguvabalt. Eestis paigaldas Enefit Green 2018. aastal  off-gried testlahenduse näiteks Ruhnu saarele. Huvitav näide on ka koostöös Microsoftiga arendatud Elektritest, mida turundatakse rahvusvahelistes kanalites. Loomulikult panustavad nii Eesti Energia kui ka Igitis Group protsesside digitaliseerimisele, elektrivõrkude kadude vähendamisele ja varustuskindluse suurendamisele.


Millal ja millise börsidebüüdi teeb Enefit Green?


Eesti poolelt vaadates on Eesti Energia ja Ignitis Group igati samas kaalukategoorias vastased. Kahe ettevõtte vahetu võrdluse teeb tulevikus aga pisut raskemaks nii see, et üks on noteeritud ja teine mitte ning veelgi rohkem see, et Eesti Energia plaanib noteerida vaid ühe osa endast – nimelt taastuvenergialahendustele keskenduva Enefit Greeni. Kuigi nn „musklinäitamise intervjuusid“ on Eesti Energia juhtide poolt selle ettevalmistamisel oleva IPO kohta antud palju, on hetkel siiski veel täpsemalt teadmata millist Enefiti ja milliste arenguperspektiivide ja investeerimisprojektidega müüma asutakse. Ja mis veelgi olulisem, kuidas praegune omanik oma 100protsendilist tütarettevõtet hinnastada kavatseb? Hetkel teadaolevad orientiirnumbrid Enefit Greeni 2019. aasta aruandest on järgmised: müügikäive – 119,8 milj EUR (versus EE konsolideeritud näitaja 956,4 milj EUR); ärikasum 49,5 milj EUR (versus EE konsolideeritud näitaja 71,9 milj EUR) ja puhaskasum 36,8 milj EUR (versus EE konsolideeritud näitaja 23,2 milj EUR). Ootame siis ära järgmise vaatuse Balti energiaturu kahe suure duellis.


Ekspertarvamused

Kuidas koostada Eesti idufirmade TOPi?

Kuidas koostada Eesti idufirmade TOPi?

vaata lähemalt
eestis-soovitakse-kokku-panna-erilist-edetabelit-kuid-valjakutseid-palju

Eestis soovitakse kokku panna erilist edetabelit kuid väljakutseid on palju

vaata lähemalt