Villu Zirnask | Kas võimalik oleks reaalajas TOP 101? Ettevõtjate tahtmise taha jääb rohkem kui tehnoloogia taha


Villu Zirnask, majandusajakirjanik

Osade majandusandmete avaldamise kiiruses on Eesti koroonakriisi ajal teinud suuri edusamme. Näiteks oli nende ridade kirjutamise ajal 24. novembril teada, et Eesti ettevõtete septembri kogukäive oli 2019. aastaga samal tasemel. Tööturu olukorda võis statistikaametist kättesaadavate andmete põhjal analüüsida lausa üle-eelmise nädala näitajate põhjal. Kahjuks ettevõtete finantsaruanded sama operatiivselt kätte saadavad pole.

Tänavu oli lugu sellega tavalisest veelgi kehvem, sest ettevõtetel lubati majandusaasta aruanded esitada juuni lõpu asemel alles oktoobri lõpuks ja paljud seda võimalust ka kasutasid. Kuid Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP 101 esimesi ettevõtteid võib tunnustada selle eest, et nemad olid palju kiiremad. Näiteks seekordne esinumber Eesti Energia pidas 2019. majandusaasta auditeeritud tulemusi tutvustava konverentsikõne investoritele 28. veebruaril, Tallink avaldas auditeeritud aastaaruande 20. aprillil ning Swedbank esitas oma aruanded äriregistrile 21. aprillil.

Kui kõik ettevõtted oleksid nii kiired, saaks TOP 101 avaldamine olla kevadine sündmus ning normaalsel aastal kajastaks enam-vähem ka ettevõtete väärtust avaldamise ajal. Tänavu, eriliselt ebanormaalsel aastal, küll mitte, sest isegi edetabeli mais kokku saamise korral oleks mõte ikkagi kohe läinud sellele, kui kõvasti koroonakriis ühe või teise ettevõtte väärtust kukutab.

Jutu alguses mainitud ettevõtete kogukäive septembris on üks neist näitajatest, mis lubab mõningast tulevikuoptimismi. See viitab, et kui nüüdseks majandust taas kõvemini rõhuv COVID-19 vaktsiini või kevade mõjul jälle maha surutakse, elavneb majandus kohe.

Operatiivse ja ettevaatava majandusinfo senine lipulaev, konjunktuuriinstituudi sektoripõhised baromeetrid ja neid kokku võttev majandususaldusindeks, kinnitavad seda, mida näitavad natuke hiljem laekuvad kuukäibed. Septembris-oktoobris ei jäänud Eesti ettevõtete „meeleolu“ enam väga palju alla sellele, mis see oli olnud aastavahetuse paiku detsembris-jaanuaris, ja oli palju parem kui aprillis-mais-juunis.

Muide, kui võrrelda 2019. ja 2020. aasta TOP 101, siis paistab selle n-ö kogusumma majandususaldusindeksiga kooskõlas olevat. Uues edetabelis on ettevõtete väärtus valdavalt veidi väiksem kui varasema aasta edetabelis. Ja ka majandususaldusindeks oli läbi kogu 2019. aasta – aasta, mille tulemustel põhineb värske TOP 101 – veidi madalam kui 2018. aastal, mille tulemustel põhineb eelmine TOP 101.

Hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koostatud „Reaalajamajanduse visiooni 2020-2027“ realiseerimise korral oleks teoreetiliselt võimalik, et TOP 101st saab kümne aasta perspektiivis üsna reaalajaline dokument Eesti majanduse tšempionidest. Näeb see visioon ju ette, et 2025. aastaks minnakse Eestis üle andmepõhisele aruandlusele, millega peetakse silmas seda, et üle 80% ettevõtetest esitavad riigile standardiseeritud tehinguinfo pealt automaatselt moodustuvaid aruandeid. Sealhulgas juba 2023. aastaks loodaks riigile oluliste nähtuste näidikute muutuste varajase hoiatamise võimekus, mis baseerub reaalaja andmetel, ning 2027. aastaks jõuda reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte andmete jagamiseni kolmandatele osapooltele (riigile, tehingupartnerile, pangale).

Kõlab hästi? Kõigi ettevõtete arvates ilmselt mitte – miks muidu esitavad paljud TOP 101 ettevõttedki majandusaasta aruanded alles vahetult enne tähtaja kukkumist, kuigi tehniline valmisolek neid mitu kuud varem esitada on arvatavasti olemas enamikul.

Tieto EVRY uuringus, millel riigi reaalajamajanduse visioon suuresti põhineb, rõhutataksegi, et seniste aruannete kaotamine ning ettevõtete majandustehingute ja personali info automaatselt tehingu tasemel riigile andmine eeldab ühiskondlikku kokkulepet ja vastavaid seadusemuudatusi. Näiteks: kui andmete esitamine toimuks tehingute kaupa varem, siis peaks audiitor hakkama jooksvalt kontrollima algdokumente ja raamatupidamiskandeid.

Eks eesseisvad aastat näitavad, kuhu see visioon välja jõuab, aga 2010ndate esimesel poolel toimunud diskussioon suurt täitumise optimismi ei sisenda. Mäletatavasti tegi statistikaamet 2013. aastal ettepaneku, et majandusaasta aruande esitamise tähtajaks saaks kuue kuu asemel neli kuud, kui aruanded vajavad auditeerimist, ja kolm kuud, kui auditeerimist pole vaja. Selle asemel saime tänavu erandi, mis lubas tähtaega kümme kuud ...

Praegustestki aruannetest leiab siiski ka värskemat infot kui eelmise aasta tulemused. Näiteks aruande lõpust leiab osadel ettevõtetel lisa „Sündmused pärast aruandeperiood“, mis võib veidi valgust sellele, kuidas COVID-19 neid mõjutada võiks.

Ent kuna praegune koroonakriis on salakaval, siis negatiivse mõju võimalikku ulatust pole lihtne ennustada. Näiteks Tallink, mis 2021. aasta TOP 101-s ilmselt enam 2. kohal ei ole, tõdeb nimetatud lisas: „Kuna pole teada, kui kaua praegune koroonaviirusest tingitud kriis ning sellega seotud reisimis- ja liikumispiirangud kestavad ning kuidas kulgeb kriisijärgne taastumine, siis ei ole COVID-19 viirusest põhjustatud kriisi finantsmõju hetkel võimalik usaldusväärselt hinnata.“

Edetabelis 84. kohal olev Synlab Eesti OÜ, mis võib saada üheks suuremaks tõusjaks tuleva aasta edetabelis, sest teeb miljonite eurode eest koroona- ja selle antikehade teste, eelistab suurepärastest finantsväljavaadetest hoolimata jääda kidakeelseks ja tagasihoidlikuks: „2020. aasta alguses kinnitati uue koroonaviiruse (COVID-19) olemasolu ja praeguseks on see levinud üle kogu maailma, sealhulgas Eestisse, põhjustades probleeme ettevõtetele ja majandustegevusele, mis võib omakorda kaasa tuua juhatuse kasutatud arvestushinnangute muutmise vajaduse tulevastel aruandeperioodidel.“

Ei ole börsil noteerimata ettevõtete väärtuse operatiivne hindamine praegu lihtne, kui nad ise eelistavad oma võitudest-kaotustest vaikida.


Ekspertarvamused

Kuidas koostada Eesti idufirmade TOPi?

Kuidas koostada Eesti idufirmade TOPi?

vaata lähemalt
eestis-soovitakse-kokku-panna-erilist-edetabelit-kuid-valjakutseid-palju

Eestis soovitakse kokku panna erilist edetabelit kuid väljakutseid on palju

vaata lähemalt