Kui mitte muu, siis viimaste aastate ükssarvikute sadu peaks olema tõestus, et Eesti majanduse katalüsaator on tehnoloogiasektor. Pessimistid on küll korduvalt arvanud, et väikesel Eestil pole võimalik kaasa rääkida ei tehisintellekti, isesõitva auto, uute materjalide nagu näiteks grafeeni või uute globaalse haardega teenusmudelite juurutamisel. Tegelikus on tõestanud muud ja löönud lakke mitmete Eesti tehnoidude väärtuse.

Eesti strateegia mitte võidelda iga hinna eest koha eest idasuunalise transiidi väärtusahelas ja keskendudes õigeaegselt IT-hariduse arendamisele on toonud edu, mille tõttu meid heas mõttes kadestatakse nii mõneski naaberriigis. Skype, Wise, Bolt, PaXful, Scoro, Milrem, Starship, Cleveron jne. See on tänane reaalsus Eesti majanduses, mida on võimatu eirata. 2021. aastal on Eesti investoritega seotud kalleim ettevõte Wise 11 miljardi euro suuruse turuväärtusega.

Pole kasumit, pole ka firmal väärtust?

Olles juba mitu aastat tegelenud Eesti väärtuslikemate ettevõtete edetabeli www.top101.ee koostamisega, olen ikka ja jälle saanud küsimusi, kuid saavad mõne aastaga lavale tulla iduettevõtted, kel tulubaas ja kasum pisikesed, kuid väärtuseks öeldakse olevat juba kümneid või sadu miljoneid eurosid. Kuna „vana majanduse ettevõtted" võivad sellisest tähelennust vaid unistada, ei saa see olla ju muu kui pettus või mõni järjekordne investeerimismull. Asi näeb ju välja nagu aktsiaturgudelt tuntud klassikaline „pumpa üles ja müü maha"-skeem: tundmatu ettevõte, mille aktsia hind järsku hüppab üles, peaks ju investori jaoks häirena panema põlema kõik punased tuled - liiga ilus, et olla tõsi.

Asi on selles, et tulud ei ole ainus asi, mis on oluline. Tuleviku tulude lubadus on samuti osa (idu)ettevõtte väärtuse kujunemisest. Mõne investori jaoks on see tegelikult ainus oluline asi: täna teenitavat tulu käsitletakse vaid ühe indikatsioonina homse tulu ennustamiseks. Paljud tehnoloogiaettevõtted määratlevadki end niimoodi: hetkel nad alles lihtsalt arendavad oma toodet ja positsioneerivad end turul, kuid igal hetkel võivad nad lülitile vajutada, klientidelt raha küsima hakata ja piltlikult öeldes ämbritäite kaupa sularaha teenida.

Ülalkirjeldatud mõttekäik võib olla sulatõsi - kirjeldab ju see enam-vähem täpselt kasvõi Facebooki juhtumit - kuid võib ka reaalsuskontrolli käigus valeks osutuda. Tehnoloogiaettevõtetesse investeerimine ongi sellele küsimusele õige vastuse leidmises.

Potentsiaalse investori või lihtsalt ettevõtte väärtuse hindajana peab idusektoris arvestama ka mõne muu detailiga. Ettevõtetel võib näiteks olla väärtuslikke varasid, mis säilitavad oma väärtuse isegi siis, kui praegused omanikud või juhid ei oska või suuda neid tõhusalt kasutada. Läbilöögiküps tehnoloogia võib olla omaette väärtus isegi siis, kui see ei tooda tulu kohe ega praeguse juhtimise all. Isegi kui antud iduettevõte ei jõuagi kunagi suure tulu teenimiseni, võib selle ainult tehnoloogia/patentide omandamiseks osta mõni suurem ettevõte. See loob ettevõtte hindamisel mingi baasväärtuse isegi siis, kui firmal on sõna otseses mõttes null eurot või dollarit tulu.

Tehnoidude väärtus küpsetatakse riskiinvestorite köögis

Teine faktor, mida tuleb arvestada, on see, et hinnangud tavaliste eraettevõtete väärtusele on juba oma olemuselt ebatäpsemad kui börsil oleva ettevõtte väärtuse kujunemine. Saab ju öelda, et kaubeldava aktsia likviidsuse tase on esmane hea näitaja selle kohta, kui täpne on hetkel kehtiv turuhind. Tehnoloogiaidude hindamisel tuleb meeles hoida, et noteerimata eraettevõtted on oma põhiolemuselt pigem mittelikviidsed. Kui avaliku ettevõtte aktsia hinna ehk selle ettevõtte koguväärtuse määravad eelduste kohaselt tuhanded üksteisest sõltumatult tegutsevad inimesed, kes teevad avalikel turgudel pidevalt otsuseid ja valikuid, siis tehnoidu staadiumis oleva eraettevõtte väärtus määratakse kindlaks perioodiliste läbirääkimiste teel käputäie turuosalistega (enamasti riskikapitali ettevõtetega).

Riskikapitalil on aga tavaliselt teatud kindlad lähenemised ja oma rahastamise korraldusest lähtuv visioon ühe kandidaatettevõtte pikaajalisele perspektiivile. Lühidalt öeldes hindavad nad asju teisiti kui enamik tavamajanduses tegutsevaid investoreid. Lisaks tuleb märkida, et läbirääkimistega rahatõstmisvoorudega kaasnevates tehingutingimustes on sageli sellised sätted nagu likvideerimiseelistused, millel on investori seisukohast märkimisväärne väärtus, kuid mis ei kajastu selle ettevõtte hindamisel ühe selge numbrina.

Lihtsustatult öeldes investeerivad riskikapitalifirmad (VC) ettevõttesse, makstes x% osaluse eest Y dollarit või eurot. Seejärel arvutatakse ettevõtte väärtus lihtsa korrutisega. Likvideerimiseelistuste säte lepingus tagab aga VC-le selle, et mis iganes raha väljamaksete korral omanikele makstakse nende investeeringud tagasi enne kõigi teiste oma. Sellel kindlustuspoliisiga sarnaneval sättel on investori jaoks märkimisväärne väärtus, kuid see ei kajastu kuidagi pressis tehingu kohta avaldatud firmaväärtuse numbris. Ehk siis detaili minnes on selle ettevõtte konkreetse osalusprotsendi hind nii kõrge antud konkreetsete lepingutingimuste (likvideerimiseelistused) korral. Ja väide, et 100% ettevõtte väärtuse saamiseks tuleb just selle tehingu hind laiendada kogu ettevõttele, sisaldab endas tegelikult tubli tüki turundust. Aga just nii see maailm töötab.

Ees on tehnoloogiaäri ja vana ettevõtluse fusion

Tavainvestori vaatepanktist tulebki selliseid rahakaasamisringe ja ükssarvikuid võtta mitte kui absoluutset tõde, vaid kui huvitavat analüütilist mõttearendust mis mõnikord läheb täppi ja mõnikord mitte. Kaasamõtlev, ent kriitiline analüüs on ka ainuvõimalik lähenemine, kuna tõenäoliselt ei avane enamikule investoreist võimalust neisse ettevõtetesse nende kiire kasvu faasis investeerida kunagi. Kuid selle sektori kohta käiva info valdamine annab pildi, miks tänases ja tulevikumajanduses ei määra ettevõtte väärtust ainult tema tulud ja miks võib märkimisväärsete tuludeta ettevõtetel olla endiselt kõrge hind.

Tehnoloogiasektori võidukäigu jätkumisele sillutab teed tõdemus, et tuleviku majanduses on keeruline olla efektiivne ilma infotehnoloogiliste tööriistadeta, alustades kõrgtehnoloogilisteststest mobiiltelefonidest, milledel on nii kommunikatsioonivahendi , personaalarvuti, digitaalse fotoaparaadi ja paljude teiste funktsioonide võimekus ja lõpetades tehisintellekti võimekuse kaasamisega äriprotsesside juhtimisel, analüüsimisel ja kontrollimisel.

10 aasta pärast pole tõenäoliselt võimalik eraldada tehnoloogiasektori ja nn vana majanduse ettevõtteid, sest robotiseerumise tase ja tehisintellekt on muutunud sedavõrd orgaaniliseks osaks äriprotsesside juhtimisel ja igapäevases elukorralduses. Jätame meelde, et 2020. aastal räägiti 5G st, kvantarvutist, grafeenist, tehisintellektist, taastuvenergeetika revolutsioonist , Industri 4st ja 5st ja seda, et Sten Tamkivi prognoosib uute Eestiga seotud ükssarvikute tulekut juba lähitulevikus. Hoidkem asutajatele ja Eestile pöialt, olgem ise ettevõtlikud ja tehkem see sõit kaasa mitte ainult reisijana!