Villu Zirnask, majandusajakirjanik
2021. aasta Eesti väärtuslikemate ettevõtete TOP101 suurim üllatus minu jaoks oli see, et ei leidnud edetabelist möödunud aastal 84. koha saavutanud Synlab Eesti ASi. See ettevõte on suur koroonaviiruse PCR-testide tegija, mistõttu ootasin, et temast saab tänavuses edetabelis üks suuremaid tõusjaid. On ju neid teste Eestis pandeemia ajal pooleteise aastaga kokku tehtud umbes 100 miljoni euro eest, suure osa neist Synlab.
Paraku polnud Synlab Eesti novembri alguseks äriregistrile oma majandusaasta aruandeid esitanud ja nii ta TOP101-st välja jäigi. Synlab Eesti emaettevõtte, Frankfurdi börsil noteeritud Synlab grupi 2020. aasta käive kasvas igatahes 38% ning EBITDA koguni 71%. Kahju, et tema Eesti tütarettevõte oma eeldatavasti samuti häid majandustulemusi häbeneb, sest võimalust pääseda Eesti kõige väärtuslikumate ettevõte hulka ei pruugi avaneda igal aastal.
Meditsiinisektor on Eestis pandeemia ajal üldse majanduslikult kuidagi märkamatuks jäänud (või ennast selliseks teinud). Tõsi, suurem käibekasv selles sektoris ongi toimunud alles käesoleval aastal, aga TOP101 põhineb 2020. aasta finantsaruannetel. Ravimiameti andmetel ületas inimestele mõeldud ravimite müügimaht teises kvartalis esmakordselt 100 miljonit euro piiri, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 34%.
Roheline preemia
Küll aga peegeldab TOP101 pandeemia ajal kõige enam kannatanud sektori – turismi- ja meelelahutusäri – vaevasid. Kui 2019. aasta Eesti kõige väärtuslikum ettevõte oli Tallink, siis 2020. aastal langes ta teiseks ning 2021. aastal on kõigest viiendal kohal. Hea uudis Tallinki omanikele on vähemalt see, et väärtuse langus on peatunud ning tundub, et enam halvemaks minna ei saa, ainult paremaks.
Ent Tallinki kohakaotuse taga on peale tema enda sektori raskuste ka see, et mõnedel teistel ettevõtetel läheb hästi. Edetabelit juhtiva Eesti Energia hinnanguline väärtus on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 28% ning 2019. aastaga koguni 66%. Hoolimata sellest, et 2020. aasta oli ka elektriturul tegelikult kehv aasta – koroonašoki tõttu oli hind madal ja tarbimine tavalisest väiksem. Tarbimine taastus ja hind kerkis taevasse alles tänavuse aasta teisel poolel. Seega saab öelda, et Eesti Energia rohepööre on õnnestunud, sest ettevõtte väärtus kasvab isegi kehval aastal. TOP101 esinumbri õnnestumist kinnitab tema tütarettevõtte Enefit Greeni edukas börsile viimine tänavu sügisel.
Enefit Greenist, mille aktsiatest üle 75% kuulub endiselt Eesti Energiale, võib enamusaktsionäri väärtus tuge saada veel tükk aega. Esiteks, taastuvelektri tootmismahu kasvu ja võimaliku hinnatõusu kaudu. Ja teiseks seeläbi, et rohelisi ettevõtteid hindab turg kõrgemalt. Ühest küljest on roheline lihtsalt moes ja nõutud, aga teisest küljest puhub sellele ka tugev regulatiivne pärituul, mis lihtsustab „rohelisega“ kasumi teenimist.
See regulatiivne pärituul jääb kestma aastakümneteks (kuigi lõiguti võib tulla ka ootamatuid pöördeid, nagu riiklikele regulatsioonidele kahjuks omane). Rohelise preemiaga keskkonnasõbralik olemise eest on lugu segasem – kuskil tuleb ette piir, millest rohkem investorid n-ö peale maksta ei taha: rohelised ettevõtted jäävad „pruunidest“ kõrgemalt hinnatuks, aga vahe enam ei kasva. Praegu see piir veel käes ei ole.
