Tõnu Palm | Eesti kasvuettevõtted on sõnastanud ambitsioonika Eesti arenguvisiooni


Tõnu Palm, Luminor Eesti peaökonimist

Kui tuua välja Eesti edulugusid koroona-aastast, siis tooksin täna esmajärgus esile iduettevõtete kaasatud miljard eurot lisakapitali koos Eestis Asutajate Seltsi ambitsioonika arenguvisiooniga[1], mille kohaselt aastaks 2030 peaks vähemalt 30% Eesti SKPst tulema tehnoloogiasektori ekspordist. Lisaks on Eesti tööandjad loonud „2% klubi“ kutsudes ettevõtjaid investeerima vähemalt 2% käibest teadus- ja arendustegevusse.

Eesti majanduse edu koroonakriisiga toimetulekul on olnud rohkem kui muljetavaldav arvestades kui suurte globaalse haardega riskidega oli tegu möödunud koroonakriisi esimesel aastal, kui mitmed majandusharud pandi sisuliselt lukku koroonapiirangute tõttu. Majanduse seiskamine regulatsioonidega oli esmakordne eksperiment.

Majanduskasvu mõõdikute kohaselt on Eesti taastunud koroonakriisist euroala riikide arvestuses kiireimate seas. Majanduse maht ületas 2021. aasta I poolaastal kriisieelset taset juba rohkem kui 4-protsendi võrra, seejuures SKP aastakasv hoogustus I kvartali 4 -protsendilt 13-protsendini II kvartalis. Euroala majandus jõuab samas kriisieelsele tasemele selle aasta lõpuks.

Majanduse jõuline elavnemine saabus oodatust varem, seejuures on positiivne, et II kvartalis muutus senine tempokas kasv nüüd ka majandusharude lõikes esmakordselt laiapõhjaliseks. Kui möödunud aastal algas globaalse kaubanduse ja tarbimise toel jaemüügi, kaubaekspordi ja seda teenindava tööstuse taastumine, siis kevadine majanduste taasavamine koroonapiirangutest tähendas ühtlasi teenuste sektori ja energiaharude lisapanust.

Suurtest majandusharudest pöördus II kvartalis kahekohalisele lisandväärtuse aastakasvule seni vaoshoitud töötleva tööstuse (18,9 protsenti a/a) ning veonduse ja laonduse haru (35,8 protsenti a/a). Seejuures digitaliseerimisest ei jää puudutamata edaspidi vist ükski haru (IKT lisandväärtus kosus rohkem kui 30 protsenti a/a). Praktiliselt kõik sektorid tunnetasid kasvupööret, sealhulgas esmakordselt jõudis kasv suvekuudel ka majutuse ja toitlustuse valdkonda.

Eesti majandus jätkab järgmisel aastal kasvu küll mõõdukamas tempos, arvestades jahutavaid kõrgeid energia- ning toorainehindu, kuid sellest piisab tööjõu nõudluse kasvuks. Mis oluline – positiivselt poolelt on majandus EL struktuurifondi vahendite toel saanud suurema fookuse digitaalsema ja rohelisema majanduse suunas. Eesti investeerib ligi miljardi euro mahus taaste- ja vastupidavuskava vahendeid tervishoidu, rohepöördesse ja digitaliseerimisse. Erasektori ja riigi kaasrahastamine avab uued arenguvõimalused ja seda jätkuvalt ülisoodsate euro (reaal)intresside kontekstis.

Selle taustal teeb rõõmu Eesti iduettevõtete üha kasvav ambitsioon vallutada globaalseid turge Aafrikast kuni Indiani välja. Enam ei tohiks kodanikke üllatada, et IKT sektori loodud lisandväärtus on Eestis nüüd suurem kui ehitussektoris.  Euroopa teiste majanduste puhul oleks selle verstaposti ületamine vaieldamatult uudis majandusajalehtede esiküljel.

Eesti areng liigub seega rohelisema kliimaneutraalse ja nutikama ringmajanduse suunas ja suure arenguhüppe saavutamiseks on vaja rohkem teadusmahukat tootmist ja globaalse ambitsiooniga teenuse ettevõtteid. Eesti tööandjad on loonud „2% klubi“, millesse kuuluvad ettevõtted, mis investeerivad vähemalt 2 protsenti käibest teadus- ning arendustegevusse.

Ma ei ole nõus väitega, et Eestil puudub EL’i ja NATO’ga liitumisega järel siht, mille poole nüüd pürgida.  Mitmed arenenud riigid on eesseisvat rohepööret pidanud üheks kõige suuremaks väljakutseks inimkonnale üldse.

Kliimaneutraalsuse eesmärgist on saanudki seega Eestile järgnevaks kolmekümneks aastaks piisavalt ambitsioonikas ja uus positiivne väljakutse (Luminori majandusprognoos[2], 14 septembrist 2021), mis aitab potentsiaalselt tugevdada ka rahvusvahelisi riikidevahelisi sidemeid demokraatlike ja vähem demokraatlike riikide vahel. Arvestades globaalset rohepööret, ei ole kliima- ja keskkonnaküsimused enam kaugeltki vaid üksikute riikide või majandusharude väljakutse.

Keskkonda saastavat tegevust piiravad üha rohkem ka ettevõtluse enda kehtestatud normid, rohebrändi väärtus jätkab kasvu investorite silmis ja rohepesu ärahoidmisel on tulevikus abiks kasvav keskkonnateadlikkus koos tegevuste läbipaistvuse kasvuga. Eesti saab pakkuda lahendusi rohepöörde väljakutsetega toimetulekuks. Eesti 2035 strateegia Riigikogult sätestab seega hea sihi, millest juhinduda eesseisvate strateegiliste otsuste langetamisel: „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teaduspõhine, vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes“.

Kui meie pikaajalise eesmärgi seab Eesti 2035 strateegia, siis sellega haakuva ning ambitsioonika Eesti majanduse arenguvisiooni on esitanud nüüd globaalse haardega kasvu- ja iduettevõtteid hõlmav Eesti  Asutajate Selts[3]: „Eesti homne jõukus tuleb tehnoloogiasektori kümnekordsest kasvust järgmise kümne aastaga“.  Selle kohaselt kasvab Eesti tehnoloogia eksport aastaks 2030 kolmandikuni Eesti majandusest. See on piisavalt ambitsioonikas eesmärk, millega saab vaid nõustuda.

Eesti tehnoloogiavisionääride vaate kohaselt on tänase kasvu jätkudes viie aasta pärast meie tehnoloogiasektoris paarkümmend tuhat töötajat ning kümne aasta pärast enam kui 50 000. See teeb pisut alla 10% kõigist töötavatest inimestest 2030. aasta Eestis. Samas suudavad 2030. aasta tehnoloogiaärid Eestisse tuua tänase efektiivsuse jätkudes koguni 10 miljardit eurot aastas, ehk 30% kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust. See ongi kaua unistatud teadmistepõhine majandus ja Eesti ajude toodangu eksport maailma.

Ega midagi –  haarame siis sarvist kinni ja ootame ka teistelt majandusharudelt sarnast ambitsiooni, sest Euroopast on täiendavat rahasüsti oodata. Eesti edukate ettevõtete pink on sedavõrd pikk, et ei ole kahtlust, et väike ning innovatsioonile avatud Eesti püsib ka edaspidi edukamate euroala majandustiigrite tipus. Teeme Eesti suuremaks uute ideedega.

Rohepööret ei maksa arengusihina alahinnata ja siin on märksõnaks koostöö teiste riikidega, et vältida arengutõkkeid ja tuua tulemus koju kasutades parimat olemasolevat globaalset teadmist alles väljatöötamisel olevatest rohelahendustest.


[1] Estonian startup sector vision 2030 — Estonian Founders Society (asutajad.ee)

[2] https://luminor.ee/uudised/luminori-majandusprognoos-majanduse-kiire-kasv-jatkub-ka-jargmisel-aastal

[3] Tehnoloogiasektori visioon 2030 — Asutajate Selts (asutajad.ee)


Ekspertarvamused

kristupas-kukarskas-ettevotte-vaartuse-vastuolud-kui-avatus-tahtsam-kui-tulemused

Kristupas Kukarskas | Ettevõtte väärtuse vastuolud - kui avatus on tähtsam kui tulemused

vaata lähemalt
karlis-krastins-balti-top30-ainulaadne-vahend-mille-eesmark-edendada-balti-ettevotete-globaalset-konkurentsivoimet

Kārlis Krastiņš | Balti TOP30 on ainulaadne vahend, mille eesmärk on edendada Balti ettevõtete globaalset konkurentsivõimet

vaata lähemalt
illar-kaasik-leedu-lati-eesti-top-30-vaartuslikuma-ettevotte-koguvaartus-45-miljardit-eurot

Illar Kaasik | Leedu, Läti, Eesti TOP 30 väärtuslikuma ettevõtte koguväärtus on 45 miljardit eurot

vaata lähemalt