Ettevõtte väärtuse vastuolud - kui avatus on tähtsam kui tulemused

Kristupas Kukarskas,

Confidentuse partner

On võimalik, et suurem ja finantsiliselt tugevam ettevõte ei ole ilmtingimata väärtuslikum. Tänapäeval sõltub ettevõtte väärtus mitmetest teguritest - tema finantsseisundist, tulevikuväljavaadetest ning sektorist, kus ta tegutseb. Kuid lisaks finantsilistele kriteeriumidele muutuvad üha olulisemateks hindamiskomponentideks ettevõtte läbipaistvus, avatus, jätkusuutlikkus ja ettevõtte juhtimise kvaliteet.

Esmakordselt kõigis kolmes Balti riigis koostatud uuring Balti riikide TOP 30 kõige väärtuslikumate ettevõtete kohta toob välja nii mõnedki üllatavad nüansid. Balti TOP 30-sse kuuluvad ettevõtted, mille väärtus ulatub 561 miljonist eurost kuni 4,7 miljardi euroni. Nende hulgas on kümme ettevõtet, mille peakorter asub Leedus ja Eestis, kolm Lätis registreeritud ettevõtet ning seitse ettevõtet, mille tegevusala on laialt levinud kõigis kolmes Balti riigis, kuigi nende peakorter asub väljapool Balti riike.

Tänu märkimisväärsele käibekasvule ja tegutsemisele perspektiivikamas tegevusvaldkonnas, pakkus Baltikumi jaemüügi vankumatule lipulaevale Vilniaus Prekybale esikoha nimel tugevat konkurentsi Thermo Fisher Scientific Baltics. Hinnang ettevõtte läbipaistvusele oli peamine tegur, mis tõi Vilniaus Prekybale 1. koha. Teisisõnu, kui Thermo Fisher Scientific Baltics oleks pööranud vaid veidi rohkem tähelepanu ettevõtte avatusele, oleks meil tõenäoliselt olnud teine võitja.

Jääb mulje, et ettevõtetel oleks soovi korral lihtne avalikustada enda kohta enam, pannes oma veebilehtedele rohkem teavet oma tegevuse, väärtuste, sotsiaalse vastutuse, finantstulemuste, juhtorganite ja omanike kohta. Jah ja ei. Lisaks peamistele näitajatele on üha enam teisi olulisi näitajaid, mida ettevõtted üha enam jälgivad, et parandada oma mainet ja kuvandit investorite ja avalikkuse silmis. Nendeks on näiteks keskkonnasäästlikkus, äriprotsesside läbipaistvus, heade tavade poliitika vastuvõtmine ja järgimine. Enam ei piisa vaid põhimõtete avalikustamisest, vaid neid tuleb ka järjekindlalt järgida, mis nõuab juba palju rohkem jõupingutusi.

Klaipėda ja Tallinna sadamate näide illustreerib kõige paremini, kuidas suurem EBITDA ei tähenda ilmtingimata suuremat lõppväärtust. Kuigi pole kahtlust, et Klaipėda sadam on Baltimaade suurim ja tähtsaim kaubakoguste poolest, suutis Tallinna sadam Balti riikide kõige väärtuslikumate ettevõtete võidujooksus 30 parima hulka pääseda, samas kui Klaipėda sadam jäi oma suurema EBITDA-ga 30 parima hulgast välja. Põhjus on lihtne - Tallinna sadam on noteeritud Nasdaqil ja jõudis TOP 30 hulka, kuna investorid hindavad Tallinna sadamat kõrgemalt, kui isegi teisi suuremaid sadamaid Euroopas ning tööstusharus tegutsevaid ettevõtteid keskmiselt. Loomulikult ei ole olemas ühtset, kõikehõlmavat ja absoluutselt õiget hindamismetoodikat, kuid me näeme, et ka teisi TOP 30-sse kuuluvaid börsiettevõtteid (Ignitis, Telia jne) hinnatakse kõrgemalt, kui sektoris keskmiselt.

Tänapäeval, mil ettevõtted laiendavad üha enam oma tegevust globaalselt, kasvatades oma riiklikke või isegi regionaalseid haardeid, on muutunud väga oluliseks suutlikus kaasata globaalseid investoreid, mida on keeruline saavutada ilma pideva ja pretsedenditu tähelepanuta ettevõtte mittefinantsilisele osale - läbipaistvusele, avatusele ja jätkusuutlikkuse põhimõtetel põhinevale juhtimisele. Börsil noteeritud ettevõtete jaoks on need põhimõtted vältimatu osa igapäevasest rutiinist, kuid jätkusuutlikkusele pööratakse tähelepanu üha enam ka nende ettevõtete seas, kellel ei ole plaane minna börsile.

On väga tõenäoline, et lähiaastatel näeme kõige väärtuslikumate ettevõtete võidujooksus palju huvitavaid arenguid, mis aitavad muuta nähtavaks enam Balti riikide ettevõtteid, mis võiksid kvalifitseeruda 30 väärtuslikuma hulka, kui nad vaid otsustaksid avada uksed avalikkusele ja lasta hindajatel näha terviklikku pilti, kus lisaks finantsandmetele ilmnevad ka ettevõtete läbipaistvus, avatus ja jätkusuutlikkusel põhinev juhtimine.