Kolm suundumust, mis kujundavad järgmise TOP101 nägu

Villu Zirnask

Majandusajakirjanik

Aasta tagasi torisesin, et 2021. aasta Eesti väärtuslikemate ettevõtete TOP101 ei sisalda Synlab Eestit, sest ta hilines äriregistrile majandusaasta aruande esitamisega. Tänavu oli ettevõte hoolsam – tasuks lend 2020. aasta 84. kohalt 21. kohale 2022. aastal. Ettevõtte hinnanguline väärtus kasvas viis korda 75 miljonilt 376 miljoni euroni. Pole paha!

Tänavuse aasta käibedeklaratsioonide põhjal paistab, et tuleva aasta TOP101s ei pruugi Synlab Eestil õnnestuda nii kõrget positsiooni säilitada, sest „pandeemiadoping” on lõppenud. Kuid ettevõtte on ka ilma selleta tubli ja küllap näeme teda TOP101s edaspidigi.

Praegu tegutsevad mõneti sarnastes oludes nagu Synlab 2020.-2021. aastal – tohutu nõudluse tingimustes – kaitsetööstuse ettevõtted. Eestis tanke või suurtükke tootavaid ettevõtteid ei ole, aga see ei tähenda, et Eestis poleks kaitsetööstust. Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liitu kuulub üle 130 ettevõtte, mõned neist kuuluvad ka TOP101 (näiteks Telia ja BLRT) või TOP Techi (Skeleton Technologies). Need nimetatud ei ole küll otseselt kaitsetööstuse ettevõtted, kuid piir kaitse- ja tsiviiltehnoloogiate vahel ongi hägustuma hakanud ja enam ei ole tehnoloogiate liikumine n-ö ühesuunaline – et riiklikest kaitse- ja kosmoseprogrammidest tilgub uusi tehnoloogiaid ka tsiviilsfääri. Nüüd on liikumine mõlemasuunaline, algselt tsiviilotstarbelised lahendused leiavad vahel rakendust ka militaarsfääris.

Sõja mõju rohkemal või vähemal määral kaitseotstarbeliste toodete-teenuste tarneahelas toimetavate ettevõtete käibele pole nii vahetu kui pandeemia mõju maski- või testitegijatele, kuid see saab olema pikaajalisem, palju aastaid kestev. Lääneriikide Ukrainasse saadetud relvastus vajab asendamist, kaitse-eelarved on üleüldse kasvamas... Võib-olla tõusevad TOP101 või TOP Techi juba lähiaastatel mõned kaitsetööstusettevõtted, näiteks Milrem Robotics?

„Kuumade” sektorite hulka võib praegu liigitada ka energeetika. 2021. aasta TOP101 juhtinud Eesti Energia on küll langenud viiendale kohale, aga see, nagu tähelepanelik edetabeli vaataja ilmselt juba märkas, tuleb sellest, et tema tütarfirma Enefit Green esineb tänavuses edetabelis iseseisvalt, olles kuuendal kohal. Koos arvestatuna kuuluks neile endiselt kindel esikoht.

Arvestades, et elektri hind hakkas kerkima möödunud aasta teisel poolel (s.t esimesel poolel oli mõõdukas), aga tänavu on valusalt kõrge olnud terve aasta vältel, ei peaks imestama, kui tuleva aasta TOP101s hõivavad Eesti Energia ja Enefit Green kaks esimest kohta ning teised energiakandjate tootjad – Graanul Invest (3. koht) ja Viru Keemia Grupp (14. koht) jätkavad samuti kõrgel kohal.

Ent energiaettevõtete perspektiive hinnates tuleb arvestada, et see on regulatiivne ja mainekujunduslik miiniväli. Näiteks enne energiakriisi püüdis Eesti Energia maha vaikida, et nad ka põlevkivist elektrit toodavad (ja vahel ei saanudki toota, sest see elekter ei pääsenud hinna tõttu turule), aga praegu on fossiilsed energiaallikad vaikselt ja ajutiseks rehabiliteeritud. Kui pikaks venib „ajutiselt”? Rohepöörajad, kõrgest elektri hinnast häiritud rahvas ja neid „aitama” kibelevad poliitikud, samuti metsakaitsjad – energiasektoris jätkub jõude, kelle tegevus ettevõtete tulevikuperspektiive mõjutada võib ja mitte alati positiivses suunas.

Kolmas praegune suur ja uus suundumus on intressimäärade tõus. Suur osa Eesti finantssektorist kuulub ka TOP101, sest sektor on nii kontsentreeritud. Üldiselt peaks intressimäärade tõus pankade kasumitele hästi mõjuma – eeldusel, et intressi-, elektri- ja muude kulude kasv laenuvõtjaid liiga raskesse olukorda ei lükka.