Lenno Uusküla | Pöördelised ajad majanduses


Pöördelised ajad majanduses

Lenno Uusküla

Luminor Eesti peaökonomist


Ilmselgelt on praegu tegemist pöördeliste aegadega. Või vähemasti on õhus tunda muutuseid. Rohepööre ja energiasektor on suureks väljakutseks kõigile. Riigid omavahel peavad võimuvõitlust ja ka riikides sees on näha võimuvõitluse märke. 21. sajand pole just väga stabiilselt alustanud. Kuid ega need ajad pole ju ka enne nii stabiilsed olnud.

2022. aasta lõpus paistab majanduslik olukord olevat Eestis läinud päris kurvaks. See aga tähendab, et ta oli varem parem. Koroonast ja koroonapiirangutest põhjustatud majandussurutisest aastal 2020 tuli Eesti auga välja. Mitte kordagi varem ei ole majanduslangusele järgnenud niivõrd suur kasv, et SKT jõuaks tagasi kriisile eelnenud trendile. Kõik varasemad korrad on majanduskasv mingiks perioodiks kriisi ajal olnud väiksem, kuid hilisem kasv pole toonud tagasi majandust endisele kasvutrajektoorile. Esimest korda on kriis lühiajaline ega jätnud Eesti majandusse püsivat jälge sest 2021 aasta kasv kompenseeris nõrga 2020 kasvu nagu näha allpool tabelist. Kiita võib siin väga paljusid Eesti inimesi ja ettevõtteid suurepärase töö eest. Samuti olid valitsuse koroonameetmed ja lubadus majandus vajadusel toetada oluliseks faktoriks, miks Eestil nii hästi läks. See on kriis ja kriisi lahendus, millest saab õppida.

Luminori Eesti majandusprognoos. September 2022

 

2020

2021

2022vv

2023vv

2024vv

Reaalne SKT, % kasv

-2,6

8,2

0

0

4

Tööpuudus, %

6,9

6,2

6

7

8

Tarbjahinnad, aastane keskmiste kasv, %

-0,4

4,5

21

11

0

Palgad, aasta keskmiste kasv, %

2,9

6,8

10

12

7


Paraku jäi rõõmustamiseks vähe aega. 2021 aasta suvel peatus maailma aktsiaturgude kasv. Kasvu peatumist ja algavat langust oli näha nii USAs kui Euroopas aga ka paljude teiste riikide turgudel. 

Veel 2020 teises pooles ei räägitud ei Eestis ega euroalal hinnatõusust vaid hoopis hindade langusest. Muretseti tõsiselt hindade languse pärast ja räägiti deflatsiooniohust ja sellest põhjustatud majanduslangusest. Keskpank toetas tugevalt majandust. 2020 aasta lõpus saabus oodatud pööre ning hinnad hakkasid kasvama. Ja mitte lihtsalt kasvama, vaid kasvama kuust-kuusse oluliselt kiiremas tempos kui Euroopa Keskpanga eesmärgiks seatud 2 protsenti. 

Kui esialgu rõõmustati lõpuks ometi tõusvate hindade üle, siis see hea aeg sai aga otsa. Euroala 2 protsendiline soovitud hinnatõus saavutati juba 2021 aasta maikuus. Sealt edasi oleme jõudnud euroalal oktoobriks 2022 10,7protsendilise hinnatõusuni eelneva aasta jooksul. Nii mõnigi tunneb, et sel suurel hinnatõusul ei tulegi lõppu. Seda eriti Eestis, kus oktoobris 2022 mõõdeti aastaseks hinnatõusuks 22,5 protsenti. Selle peamisteks mõjutajateks on olnud energia hinnad, mis otseselt väljenduvad nii eluasemega seotud teenustes, toidus, transpordis. 

Järjest enam aga tuleb rääkida üleüldisest hinnatõusust. Ettevõtted püüdsid ennetavalt tõsta hindu kartes kulude kasvu. Palgad olid juunis 10,6 protsenti kõrgemad kui aasta varem. Palgakasv ise kandub üle hindadesse. Ilmselgelt on palgakasvu survestamas hinnatõus. Reaalpalga, ehk siis ostujõuga kohendatud palk jõudis teises kvartalis sama madalale kui ta oli 2018 aasta lõpus. Languse pea 10 protsenti on sama suur kui oli langus 2008-2010 kriisis. Langus tuleb sel korral aga suurem, sest palgakasv pole märgatavalt kiirenenud, kuid hinnad kasvasid. Tol ajal võttis reaalpalga taastumine aega viis aastat. Arvestades, kui raske võib olla osadel ettevõtetel tõsta palku hindadega koos, oleks tööpuuduse ohjamiseks hea palgatõusu üle aastate jaotada. 

1973 aastal ründasid Egiptus ja Süüria Iisraeli. USA toetas suurel määral Iisraeli. Sellele vastukaaluks peatsid Araabia riigid nafta ekspordi nendesse riikidesse, kes Iisraeli abistasid. Nafta hind tõusis USAs lühikese ajaga 3,5 dollarilt barrelilt 10 dollarile. USAs oli eelnevate aastate jooksul suurenenud jõudsalt nafta tarbimist, kuid ise samal ajal järjest vähem tootmisesse panustades. President Nixon kuulutas kiirelt välja projekti iseseisvus (Project Independence) ja uued energiameetmed, mis pidid USA tegema energiast sõltumatuks aastaks 1980. Seda joont on nad ka seni hoidnud. Väga selgelt öeldi, et odava nafta aeg on läbi. 

Aastal 2022 oleme väga sarnases seisus. Nafta hinnad tõusid eurodes 40 eurolt barreli kohta 100 euroni. Aprillis 2020 oli nafta maksnud isegi 8,4 eurot ja senine kõige kõrgem tase saavutati juunis 2022, mil hind tõusis 123 euroni. See on märkimisväärne hinna kõikumine nii lühikese aja jooksul. 

Euroopa importis väga suure osa vajalikust energiast teistest riikidest. Rohepöörde käigus ei vähenenud sõltuvus teistest riikidest, vaid pigem kasvas. 1970ndate aastate õppetunnid olid ununenud, pea 50 aastat oli nendest sündmustest möödas. Seni, kuni Euroopa pole saavutanud energia osas iseseisvust, jääb ta riikidevaheliste poliitilistes mängudes nõrgale positsioonile. See on ehk nüüd muutumas.

Kuni suveni 2022 toetasid hinnatõusu ka paljude maailmaturu kaupade kallinemine. Metallide hinnad olid enam kui kaks korda tõusnud,  puidu hinnad tegid rekordeid. Nisu ja maisi hinnad olid kõrgetel tasemetel ning selle põhjuseks ei olnud energia hinna tõus. Tegemist oli koroonajärgsete taastumisega seotud probleemidega. 

Hiina koroonapoliitika oli jätkuvalt väga karm. Transport muutus väga kalliks ja võttis kaua aega. Kõige hullem oli ehk isegi kaasnenud teadmatus, sest ei saanud kindel olla, millal kaup kohale jõuab. Nii ka sel aastal said mõned müüjad oma suvekauba Hiinast kätte alles sügisel. 

Hinnatõusu käigus teenisid paljud Eesti ettevõtted märkimisväärseid kasumeid. Kuna Eesti tervikuna on vaid minimaalne energia netoimportija, siis on Eesti jaoks tegemist suure ümberjaotamise projektiga, energia tarbijatelt energiakandjate omanikele läbi välismaa. Nii on hetkel paljude Eesti ettevõtete majanduslik seis hea. Loomulikult on ettevõtteid, mis selle käigus on ka märkimisväärselt kannatada saanud ning nende ettevõtete töönädala lühendamise ja tegevuse lõpetamise osas on uudised igapäevased. 

Sellises kõrges hinnatõusukeskkonnas oli Eesti jaoks väga oodatud Euroopa Keskpanga intresside tõstmine. Hinnatõusu ohjamine on saanud peamiseks majanduslikuks väljakutseks. Paraku tähendab see aga paljudele Eesti iduettevõtetele keerulisi aegu. Keskpanga poliitika oli suunatud riskide võtmisele. Seda ka tehti. Nullis või negatiivse intressiga ei olnud investoril vahet, kas tulu teenitakse täna või kauges tulevikus. See aga muutus kui keskpanga intressid juulist novembrini jõudsid nullist kahe protsendini. Väljavaade on seejuures endiselt intresside tõususuunas. USAs ju rahapoliitika intress juba lausa neli. Kuigi idufirmad ei ole Eesti majandusest veel väga suur osa, on nad olnud väga oluline kasvumootor. Samuti on Tallinna kinnisvaraturg tugevalt mõjutatud nii edukatest ettevõtete müükidest teenitud rahaga kui on ka siia tulnud üürilised tõstnud nõudlust. 

Eesti majanduse väljavaade tulevaks talveks on pigem nigel. Luminori prognoosi kohaselt on oodata majanduse väikest langust talvel ja taastumist järgmise aasta suvel. Aastavaates jääb SKT enamvähem samale tasemele kaheks aastaks. Tööpuudust kasvab vähem kui teiste sarnaste kasvu aeglustumise perioodide jooksul ,sest reaalpalgad jäävad madalaks mõneks ajaks. Majanduse väljavaade sõltub väga tugevalt sellest, milliseks kujuneb eelolev talv Euroopas ja Aasias. Kui on ilmad külmad, on energiat keeruline osta ja hinnad kõrged. Kui aga tuleb pehme talv, võivad ettevõtted väljuda talvest vaid väikese ehmatusega ning valitsuse eelarve saab kergemalt hingata ,sest väljamakstavad summad jäävad väikeseks. Ka hinnatõus sõltub suuresti sellest, milliseks kujuneb talv. Elame, näeme.


Ekspertarvamused

allan-martinson-eesti-startup-sektor-2024-protsentuaalselt-keskparane-ent-rahas-500-miljoniline-kaibekasv-aastas-pole-paha

Allan Martinson | Eesti startup sektor 2024: protsentuaalselt keskpärane, ent rahas 500 miljoniline käibekasv aastas – pole paha

vaata lähemalt
toptech-annab-aimu-eesti-kaitsetehnoloogiaidude-potentsiaalist

Kalev Koidumäe | TopTech annab aimu Eesti kaitsetehnoloogiaidude potentsiaalist

vaata lähemalt
Having-weathered-the-storm-Estonian-tech-companies-are-now-poised-for-growth

Indrek Uudeküll | Eesti tehnoloogiasektor elas tormi üle ja on valmis kasvuks

vaata lähemalt