Selguse mõttes kordan üle TOP 101 metoodika põhiprintsiibid.
Sulev Raik
Prudentia Tallinn, partner
TOP 101 puhul me hindame ettevõtte äritegevuse väärtust, s.t palju loob ettevõtte väärtust oma äritegevuse käigus nii omanike kui ka võlausaldajate jaoks. Erandiks on finantsteenuste pakkujad (nt pangad ning kindlustusseltsid), kelle puhul hindame omakapitali väärtust. Seda põhjusel, et selle valdkonna eripärade tõttu ei ole võimalik objektiivselt hinnata kogu ettevõtte väärtust selliselt, et see oleks võrreldav teistes valdkondades tegutsevate ettevõtetega - pangandus on suure finantsvõimendusega tegevusala ja pankade kohustuste struktuur ei ole võrreldav tavaettevõtete omaga.
Oluline on eristada ettevõtte väärtust tervikuna ja eraldi omakapitali väärtust. Lihtsustatult on ettevõtte väärtus omakapitali väärtuse ja võlgade summa, millest on maha lahutatud rahalised vahendid.
Ettevõtte väärtuse arvutame võrreldavate suhtarvude meetodil. Võrreldavateks ettevõteteks on Euroopa börsidel noteeritud ettevõtted, v.a. Vene ettevõtted, mille turuväärtused võivad seoses sanktsioonide ja Vene finantsturgude isoleeritusega olla moonutatud. Tavaettevõtete puhul kasutame EV/EBITDA kordajat ja finantsteenuste pakkujate puhul P/B kordajat. Finantsettevõtete puhul kasutame võrdlusena Baltikumi ja Skandinaavia pankasid ning korrigeerime väärtust juhul, kui ROE erineb oluliselt keskmisest.
Väärtuse leidmisel võtame tavaettevõtete puhul arvesse 3 viimase aasta majandustulemused ja anname neile osakaalud. Näiteks selle aasta TOP 101 koostamisel on aluseks võetud 2020-2022a. majandustulemused ja vastavalt 2022a. tulemuste baasilt arvutatud väärtuse osakaal lõppväärtuses on 50% (2021 - 30% ja 2020 – 20%). Teeme seda sellepärast, et tasandada ettevõtte väärtuse suuri kõikumisi aastate lõikes, mis võivad olla tingitud näiteks ajutise iseloomuga muutustest majanduskeskkonnas. Viimastel aastatel on ettevõtete majandustulemusi mõjutanud covid-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Viimane mõjutas eelkõige meie tööstusettevõtteid toorme kättesaadavuse osas. Kui metalliettevõtete puhul piirdus see pigem lühiajalise šokiga ja tuli ümber vaadata tarnelogistika, siis puidutööstuse jaoks on mõju pikaajalisem ja isegi strukturaalne.
Sellise 3 aastase lähenemise negatiivne pool on, et see alahindab kasvuettevõtteid. Kui me kasutaksime väärtuse arvutamisel ainult viimase aasta tulemusi, siis keskmisest kiiremini kasvavad ettevõtted võiksid platseeruda edetabelis mõnevõrra kõrgemal kohal.
Börsiettevõtete puhul võtame aluseks börsihinna ja selle baasilt arvutame ettevõtte väärtuse ehk lihtsustatult öeldes liidame börsihinnale juurde netovõla, mis on võlad miinus raha ja raha ekvivalendid. Börsiettevõtetele me eraldi corporate governance hindamist ei tee, sest eeldame, et investorid on sellele oma hinnangu juba andnud ja see kajastub aktsia hinnas. Hinnangu ettevõtte läbipaistvusele ja jätkusuutlikkusele annab Nasdaq Tallinn. Antud hinnang võib mõjutada ettevõtte lõplikku väärtust 20% ulatuses. Selle aasta keskmine skoor on 27,5, eelmisel aastal 35,5, mis on mõnevõrra üllatav. Parimat kohta selles arvestuses hoiab SEB 95 punktiga 100st. Arvestades Infortari börsiplaane, siis tänast skoori 37 võib pidada tagasihoidlikuks selles valguses.
