Kas värske TOP101 toetab lisamaksustamise mõtteid? Pigem ei

Villu Zirnask

Majandusajakirjanik

Viimasel aastal-paaril on Euroopa riikides võidukäiku teinud windfall tax – maks ettevõtete erakorralisele kasumile (või ülikasumile või liigkasumile, kui kasutada poliitiliselt laetumaid sõnu). 2022. aastal, kui energiahinnad kõrgustesse tõusid, oli sihikul peamiselt energiasektor, 2023. aastal, kui euribor kiire tõusu tegi, hakkasid poliitikud ihkama ka varasemast suuremat tükki pankade kasumitest.

Eestis on see trend jäänud suuresti jutu tasemele – energiafirmade lisamaksustamiseni ei jõutudki (sügise seisuga olid ELis peale meie niisugusteks jäänud Taani, Malta ja Küpros, lisaks polnud Poola, Holland ja Luxembourg kavatsuse tegeliku rakendamiseni jõudnud) ning pankade osas taandus lisamaksustamine ka suurte pankade ja valitsuse kokkuleppeks, et nad jagavad tuleval aastal rohkem kasumit (kogu ELis oli pankade lisamaksustajaid sügise seisuga vähe – Leedu, Itaalia ja kavatsus oli Lätil).

Vaatame nüüd, kas värske Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP 101 pakub argumenti energiafirmade või pankade lisamaksustamiseks. Kui kasumid on suured või lausa ülisuured, siis võiks see ju ka ettevõtete väärtuses kajastuda. Eriti energiafirmade omas, sest 2022. aasta majandusnäitajatesse, mille põhjal 2023. aasta TOP koostati, jõudsid täiel määral kõrged elektri ja muu energia hinnad, aga euribori tõusust ainult selle algus.

2023. aasta TOP 101 sisaldab kuut panka, neist neli kuulub lausa esikümnesse ja kaks esikolmikusse. Aga 2022. aasta TOPis oli lugu umbes sama – ikka Swedbank eesotsas, Luminor ka esikolmikus ja LHV selle piiril. Sealjuures pankade väärtus pole kahe aasta võrdluses eriti muutunud. Erandiks on vaid Coop Pank, mille väärtus kasvas veerandi võrra, aga selle põhjuseks on rohkem nende endi hoogne areng, mitte hõlptulu euribori tõusust.

Mingil viisil energiaäriga seotud ettevõtteid on TOPis kolmteist (energiakaubanduse, energiatootmise ja kommunaalteenuste ettevõtted). Neist kaheksa koht edetabelis on tõusnud, neljal langenud ja ühel sama. Seitsme ettevõtte väärtus kerkinud, sealhulgas mõnel silmapaistvalt, viiel langenud, ühel sama. Ei saa seega ka Eesti energiasektori kohta öelda, et 2022. aasta energiahindade tõus oleks selle väärtust silmapaistvalt kasvatanud.

Lühidalt: 2022. ja 2023. aasta TOP 101 ei paku argumenti windfall tax´i kehtestamiseks, sest ei energia- ega ka pangandussektori ettevõtted pole silmatorkavat tõusu teinud. Küll võiks öelda, et pankade jätkuv domineerimine edetabeli eesotsas on pisut masendav, Eesti ettevõtete tipp võiks tegevusalade poolest olla mitmekesisem.

Kui lõpetuseks veel windfall tax´ist rääkida, siis selle kehtestamist energiafirmadele soovitas 2022. aasta kevadel ka Euroopa Komisjon. Ent tänavu juunis avaldatud raportis möönab komisjon juba, et liikmesriikides kehtestatud maksudest saadav kasu ei kaalu üles kahju, mida põhjustab investorite ebakindluse suurenemine ja oht energiaturu funktsioneerimise sujuvusele. Investoreid peletava mõju teeb hullemaks see, et riigiti on maksu ülesehitus ja maksumäärad väga erinevad.

Tänavu kevadel avaldatud Euroopa Parlamendi analüüsis märgitakse, et teoorias ei peaks windfall tax investeerimist vähendama (sest idee järgi võetakse maksuga ära vaid kasumiosa, mis ületab investori oodatavat kasuminormi), aga praktikas on läbi ajaloo täheldatud, et pigem ikka vähendab küll.

Lootkem seepärast, et peaaegu paaniliselt võimalikke maksutulusid otsiv Eesti valitsus jääb hoidma seda joont, et üheltki sektorilt, kellel paistab parasjagu liiga hästi minevat, lisamaksustamisega raha ära võtma ei hakata. Siis on suurem tõenäosus, et Eesti saab juurde uusi tugevaid ja väärtuslikke ettevõtteid, mis ka TOP 101 kaunistavad.