Illar Kaasik
Prudentia Tallinn juhtivpartner
Pingeline Balti duell: Eesti väärtuslikumad firmad kokku edestavad Läti omi, kuid Lätti registreeritud Swedbanki Balti peakontor on regiooni vaieldamatu liiderfirma
Prudentia ja Nasdaq on jätkanud olulise traditsiooniga avaldades viimastel nädalatel 2025. aasta Eesti TOP101 ja Läti TOP101 väärtuslikemate ettevõtete edetabelid, mis pakuvad väärtuslikku ülevaadet mõlema riigi majanduse tervisest ja arengutrendidest. Mõlemas riigis näitas ettevõtete koguväärtus märkimisväärset kasvu, kinnitades majanduskonjunktuuri paranemist hoolimata keerulisest geopoliitilisest ja makromajanduslikust keskkonnast. 101 kõige väärtuslikuma ettevõtte koguväärtuse kategoorias on Balti duelli võitja Eesti - Eesti TOP101 koguväärtus kasvas 13% võrra, ulatudes 35,7 miljardi euroni, kusjuures edetabelisse jõudmise alumine piir tõusis 82 miljonilt eurolt 89 miljonile eurole. Läti TOP101 koguväärtus kasvas samuti tugevalt ehk 12,4% võrra, kuid ulatus vaid 31 miljardi euroni. Lätlased saavad oma trumbina siiski märkida, et Läti edetabeli tipuettevõtted, eriti AS Swedbank Baltics, näitasid erakordselt suurt kasvu, mis panustas ligikaudu poole Läti TOP101 koguväärtuse kasvust.
Finantssektor oli mõlemas riigis vaieldamatu liider ning näitas tugevat väärtuse kasvu. Eestis moodustasid pangad TOP101 koguväärtusest ligi veerandiku (8,8 miljardit eurot), kusjuures Swedbanki Eesti üksuse väärtus kasvas 20%, Luminoril 29% ja SEB Pangal 21%. Kiire kasvu eest hoolitsesid ka Bigbank (51%) ja uus tulija Inbank, mis jõudis kohe 31. kohale, samal ajal kui Coop Pank langes üheksa kohta, viidates koduturu pingelisele konkurentsile. Lätis ulatus finantssektori koguväärtus 8,78 miljardi euroni (umbes 28% TOP101 koguväärtusest), kasvades aastaga 36,4%. Läti kõige väärtuslikum ettevõte oli AS Swedbank Baltics, mille väärtus kasvas 39% ja ulatus 6 miljardi euroni. Neid numbreid hinnates on aga oluline arvestada, et Swedbank konsolideerib oma Balti ärid Lätis registreeritud ettevõttesse, aga näiteks Luminor Eesti omasse. Ja sama hakkab käesolevast aastast tegema ka SEB peale Balti peakontori liigutamist Vilniusest Tallinnasse, nii et lähiaastate perspektiivis paranevad Eesti šansid selles maavõistluses edaspidigi võitjaks jääda.
Energeetika- ja kommunaalteenuste sektoril on mõlemas riigis strateegiline tähtsus. Eestis on väärtuslikumate ettevõtete tabelis esikohal AS Eesti Energia väärtusega 3,35 miljardit eurot, sektori osakaal on 19% tabeli koguväärtusest. Eesti Energia tõusis taas liidriks tänu energiapoliitika muutusele, mis keskendub energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele. Märkimisväärse positsiooni on saavutanud ka Infortar, mis on reisijateveost laienenud jõuliselt maagaasi transporditurule ja tegi eelmisel aastal suure laienemistehingu Poolas. Lätis on kommunaalteenuste sektor edetabelis väärtuselt teisel kohal, moodustades 5,57 miljardi euroga 18% tabeli koguväärtusest. Sektori liidriks on AS Latvenergo, mis hoiab Läti TOP101 teist kohta ja on näidanud Läti väärtuslikuimate ettevõtete seas 20 aasta peale teiseks suurimat kasvu (603%).
Tootmisettevõtete roll on mõlemas riigis endiselt oluline. Eestis moodustavad tööstus- ja tarbekaupade tootjad 13,4% edetabeli koguväärtusest. Vaatamata väikesele osakaalule rõhutatakse Eesti paindlikkust ja haritud tööjõudu, mis meelitab ka välisinvestoreid (nt Ericsson, ABB). Lätis moodustab tootmissektor 12,8% koguväärtusest (4,11 miljardit eurot), kuid aastaga vähenes see umbes 4%. Sektori liidrid on SIA Mikrotīkls ja AS Latvijas Finieris, kes mõlemad näitasid tugevat väärtuse kasvu (vastavalt 19% ja 39%).
Eesti edetabelis on selgelt näha, et suurimad väärtused on koondunud oligopoolsetele (pangandus, energeetika/kommunaalteenused) ja väljapoole suunatud (teenindus/IT) tegevusaladele. Eesti jaoks on AI ja IT-tehnoloogiate kiire areng pigem võimalus, mitte risk, arvestades tehnoloogiasektori suurt osakaalu majanduses. Läti näitab tugevamat kontsentratsiooni: AS Swedbank Baltics panus koguväärtuse kasvu on silmatorkav ja Läti "TOP Gini" indeks viitab sellele, et 10 väärtuslikuma ettevõtte osakaal tabeli koguväärtusest on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Eraldi väärib esiletõstmist Läti lennufirma airBaltic väärtuse 75% kasv, ulatudes värskes tabelis 542 miljoni euroni.
Võrdlus näiteks Soomega toob aga ilmekalt esile Balti riikide ettevõtlusmaastiku mastaabierinevused Skandinaaviaga, kus Soome TOP100 koguväärtus ja üksikute hiiglaste (Neste, Nokia, Nordea) väärtus ületab märkimisväärselt kogu Eesti TOP101 koguväärtuse. See rõhutab vajadust Eesti ja Läti ettevõtete rahvusvahelise haarde ja kapitaliseerituse suurendamise järele. Kokkuvõttes peegeldavad 2025. aasta TOP101 edetabelid Eesti ja Läti majanduse vastupanuvõimet ja elujõudu, kusjuures mõlemad riigid näitavad tugevat kasvu finants- ja energeetikasektoris.
