Triin Hertmann

Eesti Asutajate Ühingu president

Eesti peab oma järgmise eelise alles leidma

Riigi kohta, mis on tehnoloogia-ükssarvikute sünonüüm, on neid viimasel ajal meil üsna vähe olnud. Oleme juba mitu aastat igalt poolt oma järgmist ükssarvikut otsinud – mõnda aega tiirlesime Starshipi ja Pactumi ümber ning viimasel ajal proovisime isegi Skeletonile ja Frankenburgile veidi hoogu anda, kuid ükski neist pole veel seda tiitlit koju toonud. Loodame, et see juhtub varsti, kuid meil on siiski üks uus tulija.

See ootamine võib lõppeda tänu ettevõttele, mis ei tee Eestis oma olemasolust suurt kära, kuid näitab kiiret kasvu. Blackwall, mis kaitseb veebisaite pahatahtlike botide, küberrünnakute ja volitamata andmete kogumise eest, on TopTech’i edetabelis hinnatud üle miljardi euro väärtuseks. Pakkudes teenust, mida peaaegu iga ettevõte maailmas üha enam vajab, müüb Blackwall oma lahendust veebimajutusteenuste pakkujate kaudu, aidates neil filtreerida välja kahjulikku veebiliiklust ning vähendada serverite koormust ja kulusid. See uudis peaks meie ökosüsteemi pisut elavdama.

Ootamas börsile minekut

Wise ja Bolt on aastaid kindlalt hoidnud esimesed kaks kohta. Kuigi mõlema väärtus on sel aastal eelmisest veidi madalam, moodustavad nad ikkagi 68% edetabelis olevate ettevõtete koguväärtusest. Seetõttu avaldavad nad tugevat mõju ka üldpildile.

Juba aastaid oleme kannatamatult oodanud Bolti börsile minekut, et osa sellest väärtusest turule vabastada. See võiks põhjustada väikese maavärina, vabastades kapitali uuteks investeeringuteks ja toomaks värsket tuult ka talentide liikumisse. Kindlasti istub Vana-Lõuna – Veerenni kolmnurgas mõni tulevane asutaja oma laua taga ja ootab lihtsalt oma suurt väljamakset.

Viimasel ajal pole toimunud ka muid suuri likviidsussündmusi millel oleks sarnane mõju. Oleme näinud, kuidas mõned väiksemad ettevõtted on teinud eduka väljumise, kuid viimastel aastatel alates Pipedrive’I omanikuvahetusest pole me näinud ühtegi turu raputavat tehingut.

Eesti eelis on muutunud

Oleme jõudnud punkti, kus ettevõtete asutamise ja ülesehitamise tempo on kiirenenud nii palju, et seda on raske isegi hõlpsasti jälgida. Varem andis juba valmis tarkvara kindla eelise: kuue kuu pikkune arendustöö tähendas, et täna alustavad konkurendid olid sinust kuus kuud maas. See ei kehti enam ja me peame eelist otsima mujalt. Kas see võiks peituda turunduses, meeskonna valdkondlikus asjatundlikkuses, regulatiivsetes tõketes või andmetes, mida teistel pole? Seetõttu olen uudishimulik, kuidas need edetabelid lähiaastatel ümber kujunevad.

Üllataval kombel paistab silma, et meie kõige väärtuslikumate ettevõtete seas on endiselt suhteliselt vähe tehisintellekti edulugusid, hoolimata püüdlustest muuta Eesti Euroopa tehisintellekti liidriks. Vana hea Pactum on endiselt kindlalt esindatud, samas kui Zobi huvitav, kuigi veidi mõistatuslik tõus 17. Kohale, annab meile veel ühe näite.

Vaadates, kuidas tehisintellekti jõul töötavad raketid on vaid mõne lühikese kuu jooksul üle maailma õhku tõusnud, näib Eesti tugevate tehisintellekti ettevõtete valik ikka veel üsna hõre. Kiire eksperimenteerimine on kindlasti hea asi, kuid huvitavam küsimus on, kui paljud neist ettevõtetest suudavad luua äri ja toote, mille eest kliendid on valmis jätkuvalt maksma.

Kaitse- ja vastupidavussektor rajab kindlust

Eesti tehnoloogiasektori majakaks on kaitsetööstus – see on tugevdanud oma positsiooni, tuues kaasa nii riistvara kui ka robootika. Alles paar aastat tagasi pidasid investorid nii riistvara kui ka robootikat nišivaldkondadeks. Nüüd pole ma juba mõnda aega kuulnud kedagi ütlemas: „Riistvara on raske“. On kaheldav, kas riistvara ehitamine on vahepeal lihtsamaks muutunud, kuid see pakub konkurentsieelist, mis on puhtalt tarkvarapõhiste toodete puhul muutunud palju vähem ettearvatavaks.

Kolmas valdkond, millele on suured ootused tuleviku suhtes, on energia- ja salvestustehnoloogia, ning ka siin on Eestis juba tekkinud mõned väga tugevad ettevõtted. Energiat ja julgeolekut vaadeldakse üha enam vastupidavuse laia mõiste raames ning näeme ka üha rohkem uusi ettevõtteid tekkimas nende kahe valdkonna ristumiskohas.

Loome edu soodustava keskkonna

Kui tahame jätkuvalt luua uusi miljardi-euro suurusega ettevõtteid, peame riigina endalt küsima, kas me tõesti tahame aidata uutel idufirmadel ja tehnoloogiaettevõtetel õitseda ning kas oleme valmis neid riigina toetama. Näeme üha sagedamini, kuidas meie naabrid võtavad väga teadliku kohustuse toetada ja arendada tehnoloogiaettevõtteid ning pühendavad selleks märkimisväärseid ressursse.

Oleme saavutanud suurt edu ja digitaalriigina on meil palju, mille üle uhkust tunda. Eesti on endiselt suurepärane koht ettevõtte asutamiseks ja kasvatamiseks. Kuid peame tunnistama, et isegi majanduses on supp poti ühes nurgas paksem. Kui tahame majanduskasvu kiirendada, peame looma sobivad tingimused ja investeerima nendesse, kes suudavad saavutada märkimisväärset rahvusvahelist kasvu.