Illar Kaasik

Prudentia Tallinna juhtivpartner

Eesti tehnoloogiasektor muutub: kuidas kaitsetehnoloogia ja AI kujundavad meie majanduse tulevikku

Eesti tehnoloogiasektor ja TopTech edetabel peegeldavad globaalsete turutrendide ning geopoliitiliste muutuste märkimisväärset koosmõju. Kui traditsiooniline kordajatel põhinev kapitaliturg ja tarkvarasektor elavad üle kainenemisperioodi, siis kaitsetehnoloogia ja süvatehnoloogia näitavad tohutut kasvuhüpet. Tehisintellekt on samal ajal muutunud tavalisest lisafunktsioonist strateegiliseks tehnoloogiaks, mis jagab turuosalised kolme eristatavasse leeri.

Kapitaliturgude jahtumine ja kaitsetööstuse plahvatuslik kasv

Globaalne riskikapitaliturgude kohandumine kõrgemate intressimääradega on toonud kaasa väärtuskordajate korrektsiooni. Investorid ei hinda enam pelgalt hüperkasvu, vaid fookusesse on tõusnud tegelik tegevuskasum ning rahavood. Wise ja Bolt näitavad turu üldist jahtumist ning fookuse nihkumist kasumlikkusele. Pipedrive peegeldab globaalset tarkvarakordajate turgu läbinud langust — kus varasemad tipuaegsed väärtuskordajad (nt 10–12x tulu) on korrigeerunud ligi 3,5–5x tasemele —, ning samamoodi kohandusid Toggl ja Admirals Group.

NATO kaitsekulutuste kasv ja vajadus uue põlvkonna julgeolekutehnoloogiate järele on viinud Eesti kaitsetööstuse edetabelis arvuliselt esimesele positsioonile (7 ettevõtet). Frankenburg Technologies tormas masstootmises raketisüsteemidega üheksandale kohale. Threod Systems ja Milrem Robotics demonstreerivad mehitamata süsteemide hüppelist nõudlust. Uute tulijatena sisenesid tabelisse Hevi Optronics, Krattworks ja Ark Robotics.

Küberturvalisuse valdkond hoiab kindlalt oma positsiooni. Veriff naasis esikolmikusse, pakkudes tehisintellektil põhinevat isikutuvastust. Edetabeli suurima kasvu tegigi rohkem kui miljardieurose hinnasildiga viiendaks tõusnud bot-rünnakute tõkestamisele spetsialiseerunud Blackwall.

Tehisintellekt jagab kaardid ümber: puhtast AI-st kuni IT-konsultatsioonini

Tehisintellekt ei ole enam lihtne lisafunktsioon, vaid oluline väärtuse mõjutaja, mis jagab ettevõtted kolme leeri:

1. Puhtad AI-mudelite ja -süsteemide arendajad: Ettevõtted, mille põhitooteks ja peamiseks tuluallikaks ongi tehisintellekti mudelid ise, mitte üksnes olemasolevate protsesside automatiseerimine. Pactum AI teostab autonoomseid lepinguläbirääkimisi pidavate mudelitega tehinguid maailma suurkorporatsioonidele ning Zobi tegi võimsa debüüdi Tallinnas asuva AI-laboriga, mis treenib spetsialiseeritud suurmudeleid.
2. Operatiivse efektiivsuse ja marginaalide kasvatajad: Ettevõtted, kes kasutavad tehisintellekti eelkõige kulude optimeerimiseks ja marginaalide kaitsmiseks. Wise ja Wallester rakendavad algoritme finantspettuste ning rahapesu tõkestamiseks, samal ajal kui Bolt optimeerib mudeleid sõitude nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks ning dünaamiliseks hinnastamiseks.
3. Tööjõumahuka tarkvaraarenduse ja SaaS-sektori kohandujad: Koodikirjutamise tööriistad tõstavad programmeerijate efektiivsust, avaldades survet käsitööl põhinevatele IT-teenustele. Nortal ja Helmes liiguvad käsitööna tehtavast koodikirjutamisest strateegilise ärikonsultatsiooni ja tehisintellekti integreerimisteenuste suunas. Scoro ja Katana põimivad tehisintellekti töövooge otseselt oma tarkvarasse.

Mõju Eesti majandusele: riigikassa täitjad ja kordistusefekt

TopTech edetabeli ettevõtted moodustavad Eesti majanduse struktuurse ja strateegilise vundamendi. Sektori keskmine töötasu ületab Eesti keskmist enam kui kahekordselt. Suured tööndjad nagu Wise, Bolt, Nortal, Helmes ja Veriff tasuvad igakuiselt kümneid miljoneid eurosid tööjõumakse, tagades stabiilse maksulaekumise.

Sektoris toimub ka pidev teadmiste ja kapitali taaskasutus. Valdkonna veteranid nagu Taavet Hinrikus, Martin Villig ja Ragnar Sass suunavad oma kapitali ingel-investoritena uutesse idufirmadesse, tekitades majanduses olulise kordistusefekti.

Süvatehnoloogia ja CleanTech tööstushiiglased nagu Skeleton Technologies, Elcogen ja Stargate Hydrogen suunavad majandust reaalset lisandväärtust loova insenerihariduse ja ekspordi poole, tuues riiki miljardeid eurosid välisvaluutat.

Kokkuvõte

Eesti tehnoloogiasektor on läbimas olulist küpsemise faasi. Kui varem edendasid sektorit peamiselt targa tarkvara ja pilvelahendused, siis praegu on jäme ots nihkumas julgeoleku-, süva- ja tehisintellektitehnoloogiate kätte. Need tegevusalad ei loo mitte üksnes riigikassat täitvat eksporti ja kõrgepalgalisi töökohti, vaid annavad otsese panuse ka riiklikku julgeolekusse ning kestlikku majandusmudelisse.