Kārlis Krastiņš | Mille poolest erinevad Läti ja Eesti kõige väärtuslikumad ettevõtted ja mis on neis ühist?


KĀRLIS KRASTIŅŠ, Prudentia Läti juhtivpartner

2020. aasta Läti ja Eesti kõige väärtuslikumate ettevõtete TOP101 edetabeli analüüsis peegeldub COVID-19 mõju kahel viisil. Esiteks kajastab see otsest mõju läbi börsihindade liikumise, sest edetabeli koostamisel kasutasime võrdlevaid tööstusharu andmeid juuni lõpu seisuga. Selleks ajaks oli börsidele ja majandusse tervikuna voolanud keskpanga ja valitsuse toetuste näol triljoneid. Teiselt poolt olid analüüsi aluseks 2019. aasta majandusaruanded, seega on pandeemia tõelist mõju ettevõtete tulemustele näha alles aasta pärast.

Samuti selgitab see, miks edetabeli tipus troonivad sellised ettevõtted nagu Tallink, airBaltic või Infortar, mille põhitegevuseks on rahvusvaheline reisijatevedu ja hotellindus, st sektorid, mis on pandeemia tõttu juba kannatanud suurt kahju. 2019. aasta oli nende ettevõtete jaoks edukas ja seda kajastavad ka nende aastaaruanded. 2020. aastal on need ettevõtted saanud juba kriisi mõjuga kohanemiseks valitsustelt suuri toetusi ja laene, kuid olukorra arengut järgmise paari kuu jooksul on raske hinnata.

Pandeemia on muutunud maailma ja ka ettevõtted peavad muutuma. Paljud tegevused, teenused, tooted ja protsessid on väga kiiresti muutumas digitaalseks. Selgub, et väga palju tooteid ja teenuseid saabki pakkuda distantsilt.

Läti TOP101 edetabelis olevate ettevõtete koguväärtus on 16,4 miljardit eurot, mis on võrreldes eelmise edetabeliga 3,3% väiksem. Eestis on vastav näitaja 20,7 miljardit eurot, mis ei ole eelmise edetabeliga võrreldes muutunud. Seega on ettevõtte väärtuste muutus olnud nii Lätis kui ka Eestis olnud sarnane.

Nii Lätis kui ka Eestis on edetabeli esimesteks energeetika- ja elektrikaubanduse ettevõtted, vastavalt Latvenergo ja Eesti Energia. Mõlema ettevõtte väärtus on üsna sarnane, kuid selle kujunemise dünaamikas on erinevusi. Eesti Energia väärtus on aastaga kasvanud 28%, seevastu Latvenergo väärtus on kasvanud vaid 5%. Oluline on lisada, et Latvenergo kaotas olulise osa oma väärtusest 2019. aastal alanud ettevõtte reorganiseerimise käigus, millega seoses kanti vara (elektriülekandeliinid) üle elektrienergia ülekandega tegelevale ettevõttele Augstsprieguma tīkls. Seega suurem osa Augstsprieguma tīkls praegusest väärtusest 219 miljonit eurot on Latvenergolt saadud vara väärtus, mis tagas ettevõttele esmakordselt koha TOP101 edetabelis.

Teiselt poolt toodab Latvenergo traditsiooniliselt suurema osa oma elektrist taastuvatest energiaallikatest (hüdroenergia), samas kui Eesti Energia on teinud märkimisväärseid investeeringuid taastuvenergia tootmisse ainult viimase 3-5 aasta jooksul, ostes näiteks 2018. aastal 289 miljoni euro eest Eestis ja Leedus tuuleparke.

Investorid hindavad kõrgelt rohe-energia tootjaid. Seda arengut mõjutavad rahvusvaheliste organisatsioonide ja kliimasõbralikke lahendusi toetavate riikide majanduspoliitika. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et tehnoloogia areneb kiiresti ja taastuvenergia muutub järk-järgult kasumlikumaks ka ilma igasuguste riiklike toetusteta.

Silmapaistev näide sellest on suhteliselt kõrge hind, mida investorid maksid Leedu ettevõtte Igitis Group aktsiate eest ettevõttel aktsiate avalikul esmapakkumisel ja oli peamiselt tingitud ettevõtte agressiivsetest plaanidest investeerida rohe-energiasse (noteerimise ajal oli ettevõtte väärtuse kordaja 10,5). Latvenergo ei võimalda oma aruannetes eristada EBITDA näitajaid vastavalt rohelisele energiale ja fossiilkütustele. Kui TOP101 koostajatel oleks olnud võimalik jaotada EBITDA näitajaid sellise jaotuse järgi, oleks Latvenergo väärtus olnud tõenäoliselt kõrgem.

Kolm erinevust Läti ja Eesti vahel

Miks on Läti TOP101 ettevõtete koguväärtus 21% väiksem kui Eesti edetabelisse kuuluvatel ettevõtetel? Seda saab selgitada peamiselt kolme põhjusega.

Esimene põhjus on erinev kasumlikkus. Eesti ettevõtete EBITDA marginaali mediaan on 28%, Läti ettevõtetes oli see 16%. Mida suurem on kasum, seda suurem on ettevõtte väärtus.

Teine on tööstusharude struktuur ja investorite erinevad arvamused eri sektorite ettevõtete väärtuse kohta. Lätis on ettevõtte väärtuse/EBITDA mediaani kordaja 8, samas kui Eestis oli see 8,6 – teisisõnu, Eesti TOP101 edetabelis on rohkem ettevõtteid, mis on investorite jaoks “väärtuslikumatest” sektoritest. Eestis on see eriti määrav just kinnisvarasektoris, mille kasumlikkus on väga kõrge.

Kolmas on vähem otsene, aga ka objektiivne. Investorid on rohkem nõus maksma ettevõtete eest, mis on hästi organiseeritud ja läbipaistvad. Keskmine ühingujuhtimise suhtarv Lätis oli 30, kuid Eestis 40 (maksimum on 100). Läti TOP101 ettevõtetest on börsil noteeritud viis ettevõtet, samas kui Eestis on selliseid ettevõtteid kaheksa. Muidugi on arenguruumi nii Eesti kui ka Läti ettevõtetel.

Majandussektorite osas on Eesti puhul huvitav see, et kõige väärtuslikumaks sektoriks on kinnisvara (varasemas edetabelis väärtuselt teine). Selle sektori osakaal koguväärtusest on peaaegu 20%. Läti TOP101 puhul on see sektor tähtsusetu ja moodustas koguväärtusest ainult 2,6%. See on huvitav, sest kahe riigi SKT struktuur ei erine oluliselt. Sama erinevust täheldati ka eelmise aasta TOP101  edetabeli koostamisel, aga nüüd on vahe veelgi kasvanud. Seda võiks seletada kahe asjaoluga – esiteks, viimase 5-10 aastaga on Eesti kinnisvaraturg arenenud kiiremini ja teiseks, Eestis on suurte arendajate turg oluliselt kontsentreeritum. Eesti edetabelis on tervelt 26 (!) kinnisvaraarendajat, samas kui Läti edetabelis oli neid ainult viis.

Läti ettevõtete TOP101 edetabelis domineerib kaubandussektor: Lätis moodustasid tarbekaupade sektori ettevõtted edetabeli ettevõtete koguväärtusest 18,3%, samas kui Eestis jäi see alla 5% piiri. Huvitav on see, et Läti ettevõtted edestavad väärtuselt Eesti ettevõtteid ka IT- ja telekommunikatsioonisektoris, vastavalt 8,6% ja 5,6%. Erinevus oleks olnud veelgi suurem, kui selle valdkonna Läti kõige väärtuslikum ettevõte Mikrotīkls oleks kuulunud edetabelisse, kuid kuna ettevõte ei esitanud oma 2019. aasta majandusaasta aruannet tähtajaks, siis seda Läti TOP101 edetabelis ei ole.

Energeetika, samuti transpordi-, transiidi- ja logistikaettevõtetel on mõlemas riigi edetabelis sarnane osakaal.

Mida oodata tulevikus? Ennustan, et tehnoloogia, 5G kättesaadavus ja ettevõtete valmisolek võtta kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi mõjutab oluliselt kõige väärtuslikumate ettevõtete edetabeli jaotust nii era- kui ka avalikus sektoris.

Läti ettevõtetele on kindlasti reaalne suurendada oma väärtust ja vähendada vahet Eesti ettevõtetega. Seda saab saavutada näiteks kasumlikkuse tõstmise ja selliste uute, maailmaturul kiiresti kasvavate ettevõtete nagu Printful lisandumisega järgmiste aastate edetabelisse. Seda võimaldaks ka Latvenergo või mõne muu ettevõtte edukas noteerimine börsil, mille tulemusena hindavad investorid ettevõtte väärtuse tunduvalt kõrgemaks.


Ekspertarvamused

kas-toesti-ei-saagi-enam-ari-teha-rohelisi-naisi-kaasamata

Kaarel Ots / Illar Kaasik | Kas tõesti ei saagi enam äri teha rohelisi naisi kaasamata?

vaata lähemalt
top-101-debate-translating-technologies-business-value

TOP 101 debate: Translating Technologies into Business Value

vaata lähemalt
villu-zirnask-kas-voimalik-oleks-reaalajas-top-101-ettevotjate-tahtmise-taha-jaab-rohkem-kui-tehnoloogia-taha

Villu Zirnask | Kas võimalik oleks reaalajas TOP 101? Ettevõtjate tahtmise taha jääb rohkem kui tehnoloogia taha

vaata lähemalt