Rando Rannus | Quo vadis - ükssarvikute maa?


Rando Rannus, Siena Secondary Fund partner

2021 on olnud Eesti jaoks tähelepanuväärne aasta. Kogu idufirmade ökosüsteem on pandeemiast väljunud palju tugevamalt kui varem - ühelt poolt  Wise otsenoteerimine Londoni börsil kui esimene suurem likviidsussündmus ja teisalt on meil nüüd 7 ükssarvikut riigis, kus elab veidi üle miljoni elaniku.  See asetab meid Euroopas esikohale, kui arvestada ükssarvikud ühe elaniku kohta ja maailmas teisele kohale, kohe pärast kuulsat startupide riiki Iisraeli. Sellele lisaks on toimunud tohutu kapitali sissevool - täiendav kapital, mida meie idufirmad on käesoleval aastal kaasanud, on lähenemasmaagilisele 1 miljardi euro piirile - mis konteksti mõttes on rohkem kui 3% Eesti SKPst. Enamgi veel, praegu on 25 suurima tehnoloogiaettevõtte turuväärtus Eestis kokku ligi 21 miljardit eurot (ligikaudu kahekordne Eesti riigieelarve maht).

Raske uskuda, et veel kümmekond aastat tagasi oli idufirmasid kokku umbes 40 ja 2011. aastal kaasati kapitali vaid 8 miljonit eurot - üle 100 korra vähem, kui aastal 2021. Kuna Eesti idufirmade ökosüsteemi kasv on olnud nii muljetavaldav, tekib paratamatult küsimus - kuhu edasi? Eesti Asutajate Selts on sõnastanud visiooni, et aastaks 2030 peaks vähemalt 30% Eesti SKPst tulema tehnoloogiasektori ekspordist. See on ambitsioonikas plaan ning eeldab, et minevikus toimunud kasvo jätkub sama tempoga. Küsimus on selles, kuidas seda saavutada - kas meil on siis 10x rohkem ükssarvikuid kui täna või väike arv "decacorne"? Milline on tehnoloogiaettevõtete koguväärtus aastal 2030?

Sellele küsimusele vastamiseks vaatame trende rahastuse kaasamisel ja kuidas need on viimase 10 aasta jooksul muutunud.

Andmed: Eesti Asutajate Seltsi kogutud andmed- https://docs.google.com/spreadsheets/d/1csgtaNSl949AumfOBhwhD_S-o7wc1UIhKZdWUS4Vy-Q/edit#gid=5

Võib tekkida küsimus, kas selline kasv on pikaajaliselt jätkusuutlik või on see lihtsalt mull, mis varsti lõhkeb? Probleem on et tavaliselt kipuvad inimesed lühiajalisi trende ülehindama ja pikaajalisi trende alahindama. Eeldatakse, et kõik juhtub lineaarselt, kuid ajalugu ei arene kunagi lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt. Mis siis, kui see pole mull vaid riskiinvesteeringud hakkavad alles hüppeliselt kasvama??

Eeldusel, et rahastamine kasvab vaid 25% aastas (võrdluseks - Eesti idufirmade rahastamine on seni kasvanud keskmiselt 72% aastas), siis 2030. aastal kaasatakse rohkem kui 6 miljardit eurot ning kogu 2021-30 kümnendi peale kokku ligi 30 miljardit eurot. Lihtsalt võrdluseks, aastatel 2011–2020 kaasati 1,7 miljardit eurot, st rahastamine suurenes rohkem kui 17 korda. Kui eeldame, et rahastamine toodab samas mahus turukapitalisatsiooni, peaks  Eesti väärtuslikumate tehnoloogiaettevõtete turukapitalisatsioon hüppama tänavuselt 21 miljardilt eurolt rohkem kui 500 miljardi euroni. On üsna ilmne, et selle realiseerumiseks peavad tekkima äärmiselt suured tehnoloogiaettevõtted, mille väärtus ületab 100 miljardi euro piiri - tõenäoliselt on neid isegi mitu. Just taolise ambitsioonika visiooni on Prantsusmaa president Emmanuel Macron seadnud Euroopa tehnoloogia sektorile. Miks ei võiks just Eesti olla see, kes panustab olulise osa selle saavutamiseks? Raske uskuda? Eks see selgub aastate jooksul.


Ekspertarvamused

Three-Lithuania-based-companies-lead-the-Baltic-TOP-30-Most-Valuable-Enterprises-list

Tänavust Balti TOP30 kõige väärtuslikumate ettevõtete edetabelit juhivad kolm Leedu ettevõtet

vaata lähemalt
kaarel-ots-from-riches-to-rags-or-what-happened-to-our-rosy-eyeglasses

Kaarel Ots | Kas oleme sattunud Eldoraadost kõrbesse või lihtsalt loobunud roosadest prillidest?

vaata lähemalt
sander-danil-corporate-value-in-a-changing-interest-rate-environment

Sander Danil | Ettevõtte väärtus muutuvas intressikeskkonnas

vaata lähemalt